"Tiiu Vahi elu lugu oli ka televisiooni elulugu." (1)

Ainult selline jutt," meenutab 10. talvekuu päeval pärast rasket haigust lahkunud kolleegi, Eesti Televisiooni legendaarset režissööri Tiiu Vahit temaga kümme aastat õlg-õla kõrval assistendina töötanud Kadri Mardna.

"Tiiu Vahi elu lugu oli ka televisiooni elulugu," seisab rahvusringhäälingu järelehüüdes Tiiu Vahile, kes oli telemajaga seotud televisiooni esimestest päevadest ning kelle käe alt läksid paljude teiste saadete seast eetrisse sellised legendiks saanud saatesarjad nagu lauluvõistlused "Entel-tentel", "Trika-trei", "Mõmmi ja aabits", "Laupäev koos isaga" ja "Kõige suurem sõber".

"Tiiu maabus siia majja esimesele diktorite konkursile," meenutab endist kolleegi elupõline ETV töötaja – kunagine programmijuht, nüüd ETV muuseumi juht Voldemar Lindström. "Õnneks Tiiust diktorit ei saanud, küll aga hakkas ta esimesest saatepäevast peale osalema saadete juures. Peagi sai temast režissöör," ütleb Lindström. "Tiiu omas arveametniku täpsust, näitlejaoskusi töötada esinejatega ja oskust fantaseerida, mis tegi temast lugupeetud, nõudliku, väga täpse ja korrektse režissööri. ETV ajaloos polegi vist teist režissööri, kelle looming oleks läinud laia maailma, Intervisioni ja Eurovisioni maadesse. Tema läks sinna tosina "Entel-tenteli" laulukontserdiga. Kuna Tiiu oli õppinud Draamateatri õppestuudios, osales ta vajadusel telelavastustes. Kui oli vaja, tõlkis oma lastesaadetele luuletusi ja kirjutas lastelauludele tekste," loetleb Lindström Tiiu Vahi laia haaret ja loojavõimet.

"Meister oli ta ka käsitöö alal: ma arvan, et mingil ajal kandsid pooled telemaja naised tema kootud kampsuneid, salle ja käpikuid," ütleb Voldemar Lindström lõpetuseks.