Ülo Kollo mereseiklused said raamatusse

Kapten Kollo ei taha, et raamatut "Mereelu-elumeri" memuaarideks nimetatakse. Pigem on seal kirjas kahe merekaru meenutused neist aegadest, mida praegused elektroonikasse ja muusse tehnikasse uppunud noored hakatised ei teagi ega hinnata oska. See sündis pigem saarlaste ja eestlaste kui mererahva auks, Eesti ametivõimude poolpehme merenduspoliitika vastu ning 20. aastapäevaks, mil Läänemerele ilmus Tallinki nimi. Just selle raamatuga tahavad kaks kaptenit end ka vormis ja trimmis hoida.

Oma osa mängivad kapten Kollo tähthetked 21 laeval, (neist 14-l kaptenipaeltes), lugematud reisid Aafrikasse ja Kuubale, elu Georg Otsa kaptenisillal, aga ka legendaarne ja tormine sõit Reykjavikki, kus pidid külma sõja viimases agoonias kohtuma Reagan ja Gorbatšov ning mil laevast viimase staabi ujuvhotell sai.

Ülo Kollo lehvitab sadamas tulijatele ja lahkujatele oma 74. eluaasta künnisel Tallinki kontorist veel praegugi.