Maja seinad ja katuse võib küpsetada poest ostetud piparkoogitainast, kuigi enne võiks teha väikse piparkoogivormiga proovi, et ega see tainas küpsedes kokku ei tõmba. «Kokkutõmbumist saab ka ära hoida, kui tainast plaadi peal enne ahju panekut noaga tasandada,» ütleb 20aastase töökogemusega kondiiter Janno Semidor. Semidor peab tootmisdirektori ametit Eesti Kondiitri OÜs, kus aastavahetuse paiku valmib lauatäite kaupa piparkoogimaju ja plaaditäite kaupa piparkoogisüdameid.
Kui teha piparkoogitainas kõrvaloleva retsepti järgi, siis Semodori kinnitusel maja detailid ahjus kokku ei tõmbu.
Seinad püsti, katus peale
Šabloonid võivad olla lihtsamad või keerulisemad, peaasi, et kõik detailid kokku klapiksid. Ehitada võib lihtsa piparkoogimaja või soppide ja tornidega kiriku, miks mitte ka auto või kaariku. «Kandke joonised tugevale paberile või kartongile, lõigake välja,» õpetab kondiiter. «Rullige tainas 4–5 millimeetri paksuseks, pange šabloonid tainale ja lõigake noaga piirjooni mööda välja.»
Nagu piparkoogid ikka, pannakse ka majadetailid 200–210kraadisesse ahju ja jäetakse sinna seniks, kuni tumedama pruunika jume saavad. «Majaosadel tuleks lasta plaadi peal täielikult maha jahtuda või kui plaati on kohe vaja järgmise piparkoogilaari küpsetamiseks, tõstke nad kusagile tasasele pinnale. Oluline on, et need ei deformeeruks,» õpetab Janno Semidor.
Kui detailid on täiesti maha jahtunud, siis tuleb kõigepealt seinad glasuuriga kohe plaadil ära kaunistada, sest pärast, kui maja püsti, on seda juba keeruline teha. Katust seevastu on aga kõige mugavam kujundada alles siis, kui seinad püsti.
Piparkoogiglasuuri põhiretsept on: ühe munavalge kohta 150–180 g tuhksuhkrut ja näpuotsaga sidrunhapet juurde. «Need peaks kõik koos vahustama,» õpetab Semidor seda kõige kindlamat viisi, mis aitab vältida hilisemat piparkoogivaaba mahapudenemist. Ka liigne sidrunhape muudab glasuuri hapraks.
Valge glasuur tehakse korraga valmis ja jaotatakse nii mitmesse nõusse, kui mitut värvi glasuuri soovitakse. Janno Semidori sõnul on kõige parem lisada sinna värvi andmiseks toiduvärve. «Võib ka looduslikult, näiteks punase glasuuri saab peedimahla või peedikeeduveega või mõne mahlaga. Ülessulatatud mustikad annavad tugeva lilla tooni,» ütleb ta. Paraku sellega looduslike värvainete võimalused tema sõnul ka piirduvad.
Meeles tuleks pidada sedagi, et mahla lisamisel peaks vaabale täiendavalt ka tuhksuhkrut juurde segama, et see jääks endiselt pastasuguseks massiks.
Kodustest käepärastest vahenditest asendavad glasuuripritsi suurepäraselt nii tugev kilekott, kuhu nurka on lõigatud väike auguke, aga ka torbikuks keeratud tsellofaan või küpsetuspaber.
Kui kaua piparkoogimaja süüa sünnib?
«Kui otsustate teha maja söömise eesmärgil, siis nädala või paariga ei juhtu sellega midagi, aga seejärel tuleks juba küll ära süüa,» leiab Janno Semidor. «Või kes tahab kauem hoida, pakkigu maja tsellofaani, mis kaitseb tolmu eest.»
Sest nii nagu kapile sadestub paari nädalaga tolmukiht, juhtub sama asi ka piparkookidega, kuigi see ei paista välja. Kaua aega lahtiselt seisnud majakese, mida on ikka kange isu ära süüa, võib hädapärast enne nahkapistmist korraks kraanivee alt läbi lasta. «Olen seda isegi teinud – mis siis ikka, sööme ära,» ütleb Janno Semidor. Allikas: Janno Semidor
Nipp
Maja detailid ei tõmbu küpsedes kokku, kui tainast plaadil enne ahju panekut noaga tasandada. Kui teed taina täpselt siin leheküljel toodud retsepti järgi, siis maja detailid ahjus «mängima» ei hakka.
Piparkoogimaja tainas
Vaja läheb:
400 g suhkrut, 55 g 82%list võid, 2 tl piparkoogimaitseainet, 1 muna, 0,5 tl soola, 1,15 kg nisujahu, 1 tl söögisoodat.
Valmistamine:
pruunista 100 g suhkrut roostevaba anuma põhjas kuni tumepruuni värvuseni, lisa aegamisi 300 ml keeva (NB! mitte lihtsalt kuuma ) vett, sega läbi. Lisa ülejäänud suhkur ja keeda siirupiks. Lase täielikult maha jahtuda. Sega toasoojas seisnud pehmele võile juurde siirup, muna, maitseained, sool ja piparkoogimaitseainesegu. Sega läbi ja lõpuks puista sinna söögisoodaga segatud nisujahu. Lõpeta segamine kohe, kui on moodustunud ühtlane tainas. Lase vähemalt järgmise päevani külmikus seista.
Majaehituslikud nipid
Maja seintele võib lõigata sisse neljakandilised uksed või aknad, ümmargused aknad jäävad kõige korrektsemad viinapitsiga surudes.
Värvilise akna saamiseks pange enne plaadil küpsetamist majadetaili alla küpsetuspaber ja aknaauku üks ilma täidiseta karamellkomm. Küpsedes sulab komm ära ja jääb nagu klaas. Võib panna ka kaks erivärvilist karamellkommi, siis saate vitraažaknad.
Ka võib aknakoha pahupoolele kleepida glasuuri abil tsellofaanitüki, mis pärast näeb välja nagu klaas, ja kuhu peale võib võõbata aknaruudud.
Korstna saab teha kas siis ainult glasuurist või laduda väikesed piparkoogitükid glasuuriga vaheldumisi.
Jääpurikate tegemiseks tuleb pritsida glasuuri räästasse ja seda edasi venitades pisut allapoole tulla.
Maja võib kaunistada ka värviliste, kuldsete ja hõbedaste nonparellidega.
Kui puistata katus üle tuhksuhkruga, siis jätab see lumise mulje.
Maja võib panna aluse peale ja sisse peita väikese üllatuse.
Tsemendi asemel suhkur või šokolaad
Kui päris maja käib kokku tsemendiga, siis piparkoogimaja osad ühendatakse kas sulašokolaadi, suhkrukaramelli või sellesama glasuuriga, mis sai juba valmis tehtud.
Janno Semidori sõnul hoiavad kõik kolm nii-öelda segumaterjali maja kenasti püsti. «Võib sulatada tavalist poešokolaadi, aga see peaks uuesti maha jahtuma, nii et hakkaks juba hanguma, enne kui maja kokku panema hakata. Muidu mäkerdab maja küljed hirmsasti ära,» muheleb mees.
Kõige kindlam sidusmaterjal on kuum suhkrukaramell: suhkrut tuleb kuumutada roostevabas paksupõhjalises potis, kuni see hakkab kergelt pruunistuma ehk karamellistuma. «Siis kohe kasta maja küljed sisse, suru teineteisega kokku ja need hakkavad siis nagu naksti kokku.»
Kolmas variant on kleepida detailid kokku sellesama piparkoogiglasuuriga.
Katuse täiendavaks kinnituseks võib puurida kummagi katuseplaadi harjast sentimeetri kaugusele kääriotstega väikese augu sisse ja siduda katusepooled nööriga kokku. Sidumiskoha saab pärast glasuuri alla ära peita.
Janno Semidor ütleb, et kuigi võiks ju valmis ehitada kas või terve piparkoogiküla, piisab tema arvates ühest piparkoogimajast küll. «See on ikka omaette ettevõtmine!» naerab mees, kes veel mõne aasta eest, kui ta oma lapsed olid väiksemad, tegi iga aasta oma koduski vähemalt ühe piparkoogimajakese.
Tervislikud rukkijahuküpsised (40 küpsist)
Vaja läheb:
150 g võid, 150 g suhkrut, 2 munakollast, 1 muna, 2 tl piparkoogi maitseainet, 1 keskmine õun, 50 g kreeka pähkleid, 200 g rukkijahu, 1 tl küpsetuspulbrit.
Valmistamine:
Vahusta toasoe või suhkruga ja lisa vaikselt muna. Võid saad ka pisut pliidil sulatada. Suhkur peab olema sulanud vahustamise käigus.
Koori ja puhasta õun, lõika kuubikuteks. Vala õunakuubikud ja peenemaks tambitud kreeka pähklid vahu sisse. Seejärel puista sinna rukkijahu ja küpsetuspulber. Sega, kuni moodustub ühtlane tainas ja jäta see viieks minutiks seisma, et jahu jõuaks pisut paisuda.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Pane tainas pritskotti ja pritsi pannile väiksed pätsid. Kui kotti pole, tõsta lihtsalt lusikaga. Küpseta umbes 220kraadises ahjus 15–17 minutit.
Allikas: restorani Strand kokk-kondiiter Alla Metsmaa
Porteri-piparkoogivahvlid (kuuele)
Vaja läheb:
Tainas: 1 dl nisujahu, 2 dl jõuluporterit, 0,5 dl piima, 1 suur muna, 3 sl suhkrut, noaotsatäis soola, 1 tl piparkoogimaitseainet, 1 sl sulatatud võid või õli.
Kreem: 4 dl vahukoort, 400 g kohupiima, 3 sl suhkrut, pohlamoosi.
Valmistamine:
Tee tainas eelmisel õhtul valmis. Selleks klopi muna suhkruga lahti. Sega omavahel jahu, sool ja piparkoogimaitseaine. Lisa munale ja sega ühtlaseks. Kalla juurde õlu ja piim, sega läbi. Viimasena lisa rasvaine. Sega ühtlaseks. Saad kaunilt karamellivärvi vedela taina. Jäta ööseks külmkappi maitsestuma.
Järgmisel päeval sega tainas kergelt läbi ja küpseta krõbedad vahvlid. Keera iga vahvel ettevaatlikult kohe kuumalt torbikuks.
Kreemi valmistamiseks vahusta koor pehmeks vahuks, sega hulka suhkur ja kohupiim, seejärel lisa pohlamoos ning sega kreem kergelt läbi. Täida ettevaatlikult vahvlid ja serveeri kohe.
Allikas: harrastuskokk Kätrin Maidla
Lahtine pirukas verivorstitäidisega (kuuele)
Vaja läheb:
Põhi: 300 g lehttainast (sobib ka muretainas).
Täidis: 2 sl Taluvõid, 150 g kartuleid, 2 keskmise suurusega kõvemat haput õuna, 2 sl kergelt hakitud lehtpeterselli, 1 tl kuivatatud tüümiani, meresoola, purustatud musta pipart, oliiviõli, 150 g mugulsibulat, 1 sl teralist sinepit, 180 g Talu verivorsti, 2 muna, 100 ml piima.
Valmistamine:
Koori õunad ja kartulid, haki umbes 7 mm kuubikuteks. Sulata pannil või ja lisa kartulikuubikud. Prae keskmisel kuumusel 5 minutit ja seejärel lisa õunakuubikud. Kuumuta veel 5 minutit, lisa hakitud petersell ja kuivatatud tüümian, maitsesta soola ja pipraga ning jäta jahtuma.
Kuumuta pisut oliiviõli ja õhukeseks lõigatud mugulsibula rattaid 7–8 minutit keskmisel kuumusel. Maitsesta soola ja pipraga ning jäta jahtuma.
Rulli lehttainas pisut õhemaks ning aseta lainelise äärega, võiga määritud ahjuvormile nii, et taina ääred jääksid pisut üle vormi servade ja suru tainas ilusasti vormi. Rulli tainarulliga üle ahjuvormi, et lõigata ära liigsed tainaservad.
Pintselda tainas üle teralise sinepiga, laota peale kartuli-õunasegu ja lao ringikujuliselt peale 1 cm paksused verivorstiviilud. Klopi muna piimaga lahti ning vala pirukale, maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 180kraadises ahjus, kuni pirukas on kenasti kerkinud ja pealt kuldpruun.
Serveeri toorsalatiga. Võib lisada ka krõbedaks praetud peekoniviile.
Kommentaarid