Kui Eve Kivi oleks olnud Agnes... (76)

Filmiasjatundjate kinnitusel lisati Nõukogude Liidus ametliku filmisaadiku rollis figureerinud Eve Kivi filmograafiasse mõjukuse tõstmiseks kümmekond nii-öelda lisafilmi. Kuidas ja kes seda tegi, ajalugu paraku vaikib. See-eest etendas Eve pikki aastaid Nõukogude Liidu kinematograafia seksika saadikuna peaosa lugematutel filmifestivalidel ja visiitidel kogu maailmas.

Lea Arme kirja pandud elulooraamatus "Ma olen elanud" väidab Eve otsesõnu, et tema näitlejakontol on üle viiekümne filmi. "Nagu ma telesaates "Ringvaade" kord ütlesin – kui sind teab ja tunneb 250 miljonit inimest, siis sa väga s**t näitleja olla ei saa."

Kivi mitte ainult ei mänginud kandvaid rolle (Valja filmis "Esimese järgu kapten", Anniki filmis "Sampo", Kristiine linaloos "Väike reekviem suupillile", Alissa filmis "Tobago muudab kurssi", miilitsauurija Kristiina "Inimene läbikäidavas hoovis", proua Eugenie Shornbach filmis "Ferdinand Lüssi elu ja surm"), vaid ka väikseid osi suuremaks kui teised pearolle.

Kivi meenutab, kuidas Kanadas oli filmi "Ideaalne mees" plakatil suurelt tema nägu ja nimi, peaosatäitja Ljudmila Gurtšenko oma aga kirjutatud väikeste tähtedega. Kord palunud üks režissöör, et Eve loobuks peaosatäitja heaks oma silmade värvimisest. Too ei jäänud vastust võlgu ja kähvas, et võtku siis peaossa ilusam näitleja.

Söakas väljaastumine, ent kui küsida juhuslikult Eesti inimeselt, milliseid Kivi filme ta teab, öeldakse "Vallatud kurvid" või "Viimne reliikvia". Väljaspool Eestit tehtud linateostest osatakse heal juhul nimetada veel ühte-kahte.

Appi tuleb elulooraamat

Filmiloolane ja samuti kunagine filminäitleja Õie Orav, kes mäletab Eve Kivi ajast, kui too koolitüdrukuna filmi juurde grimeerija õpilaseks tuli, on teinud Kiviga tema loomingust mitu telesaadet. "Otsides Kivi rollide hulgast säravaid, meenub, kuidas ta mängis Dzeržinski õde filmis "Ilma eriliste tundemärkideta" või päris toredas filmis "SOS taiga kohal" üliõpilast. Meie "Esimese järgu kaptenis" oli tal ka ilus roll," püüab filmiajalugu tundev Orav meenutada.

Kahekümnest kirjas olevast Eesti filmist kaks esimest – "Kui saabub õhtu" ja "Jahid merel" – ei lähe Õie Orava sõnul arvesse. ""Jahid merel" ajal oligi ta grimeerija õpilane. Mäletan seda hästi, sest ma ise mängisin selles filmis. Massistseenis ta tõesti kusagil seal seisis, aga selleks, et teda tähele panna, tuleb filmi jälgida üsna pingsalt," märgib ta. Filmiga "Jahid merel" olevat sama lugu, ütleb omal ajal Draamateatri stuudio lõpetanud Orav, kelle õpiajal teismeline Eve Kivi astus vastloodud Draamateatri noortestuudiosse. "Meie kursus lõpetas 1956 ja samal aastal võetigi see kaks aastat kestnud noortestuudio majja."

Filmis "Tagahoov" mängitud Roosit võib seevastu Orava hinnangul juba mainida. "Roosi oli kirjanduse põhjal ju nooruke neiu, 17 vist. See osa Evele istus ja sellest rollist võiks tema puhul üldse alustadagi." Järgmise teose, "Esimese järgu kapteni" operaator olnud kuulus Juli Kun, kes Eve sellesse rolli möllis. Seejärel seisab nimekirjas "Laulu sõber". "Teate, film ise oli õudselt vilets, aga Eve mängis seal musta parukaga ajakirjanikku ja kuigi see oli tal ka väike episoodiline roll, siis võib öelda, et ikkagi mängis," annab filmiloolane hinnangu.

Filme "Vallatud kurvid" ja "Ohtlikud kurvid" teavad enam-vähem kõik eestlased, "Viimsest reliikviast" rääkimata. "Don Juan Tallinnas" kohta ütleb Orav tagasihoidlikult, et Kivi osa pole taas suur. "Tantsivad ja laulavad natuke. Väike roll, aga mitte päris episoodiline."

Ent Eve Kivi tehtud Kristiina filmis "Väike reekviem suupillile" on tõesti rolli moodi. "Vabandust, et ma niimoodi räägin, aga ega näitleja puhul pole oluline rollide hulk, vaid see, kuidas ta mängib. See on Evel üldse üks paremaid rolle."

Kaks järgnevat Eesti filmi nimistus on "Ohtlikud mängud" ja "Briljandid proletariaadi diktatuurile" – taas episoodilised osad. 1983. aastal teeb Kivi kaasa filmis "Lurich". Episoodilises rollis.

Seejärel tulevad Olav Neulandi "Näkimadalad" ja Hardi Volmeri "Tulivesi". "Vaat seal ta mulle meeldis, mis loomulikult ei tähenda, et ainult mulle. "Näkimadalates" oli tal päris tore väike roll, mahult küll mitte suur, kuid ta tuli meeldivalt oma ülesandega toime. Volmeri filmis "Tulivesi" on tal ka päris tugev roll ja küllaltki mahukas. Lisaks mõjub Eve seal väga usutavalt ning hästi."

Lõpetuseks reastab elulooraamatu filmograafia "Viimse reliikvia" tegemisest jutustava dokfilmi "Igavene reliikvia", lastefilmi "Ruudi", kus Eve Kivi mängib ilužürii esinaist ja Arbo Tammiksaare dokfilmi "Fritsud ja blondiinid". ""Ruudi" oli väga armas film, aga viimast ma ei ole näinud," lõpetab Orav.

Ka välisfilme on Eve Kivi elulooraamatus välja toodud ümmargune arv – 30. Miks siis üleliiduliselt tuntud näitlejal Eve Kivil polnud meie oma filmides rohkem peaosi, kui mujal tehtutes neid talle ometi anti? Portaalis Internet Movie Database, mis koondab endas infot peamiselt Ameerika, kuid ka muu maailma filmide ning nende juures tegutsevate isikute kohta, kirjutab Mart Sander: "Eve Kivi on Eesti kino juhtiv legendaarne seksikiisu, kes end sotsialistliku kino redelil pühendunult ülespoole vinnas. Kuumad kuulujutud pajatavad, et ta kasutas produtsentide võlumiseks nii oma sarmi kui ka käeraudu, millega end suurima sovetliku filmistuudio ukse külge aheldas."

Õie Orav nõustub, et kuna Kivi on Grigori Kromanovi nimetanud oma režissööriks, võinuks diiva läbimurdefilmiks olla "Viimne reliikvia". Seda juhul, kui Ingrid Andrina asemel mänginuks Agnest Eve Kivi. Elulooraamatus märgib Eve, et Gabrieli osatäitja Aleksandr Goloborodko olevat seda vahetust tahtnud, kuna Eve ja meespeaosatäitja vahel oli tugev tõmme.

"Eks ta oleks Agnese vähemalt samal tasemel ära mänginud küll," märgib Orav. Filmiloolane meenutab, et algselt taheti Agnese-Gabrieli rollis näha näitlejapaari Bruno Oja - Eve Kivi, kuid leiti, et Ojal pidid liiga kurjad silmad olema.

Lokiline proua Moses

Kuid ehk oleks Eve läbimurre tulnud hoopis ühest teisest Eesti filmist, mille kuulsus siiani tuhmunud ei ole – Kromanovi teisest kinohitist "Hukkunud Alpinisti hotell". Režissöör tahtis Kivi kinnitada proua Mosese rolli, aga Kromanovi leedulannast abikaasa oli Õie Orava sõnul selle vastu ning leidis oma maalt tema asemele poolvägisi teise näitlejanna. "Üks ilusamaid fotosid Evest on tehtud selle filmi proovivõtetel. Ta on seal kena, üleni lokiline. Film sai mitu auhinda. Selle pealt võiks juba spekuleerida küll," kinnitab filmiloolane.

Kuidas siis filmides kõrvalosi mänginud Eve Kivi nõukogude kino särava saadiku rolli omandas? Kas tema seljataga võis peituda mõni mõjukas toetaja?

Teadaolevalt olevat mitu Vene näitlejannat eestlannast saatuse pailapse peale tolle välisreisidel nõukogude kino esindamise ajal üsna kurjad olnud. Nende hulgas on samuti piltilusaid naisi, kes suurepäraselt näidelda suutsid. Igatahes meenutavad mõningad näitlejanna kaasaegsed visalt toona käibinud linnalegende, vürtsitades öeldut Venemaal levinud pilalaulukesega. Kahjuks on viimane pisut riivatu sisuga.