Katrin Viirpalu: haiglas tuleb niipalju nutta, kui nuttu on (3)

"Eks need soovid sündisid elust enesest," muheleb ETV saatejuht Katrin Viirpalu, kes lapsena pidi olema väga sageli haiglas.

Et aga haigla pole kellegi lemmikpaik, palus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 10. sünnipäevaks panna avaliku elu tegelastel paberile head soovid haigetele lastele. Kogunes 121 soovi ja alates eelmisest nädalast ripuvadki need Tartu lastehaigla seintel, teiste seas ka Katrin Viirpalu oma.

Roomas valveõe laua alla telekat vaatama

Saatejuhi sõnul on nii, et kus palju lapsi koos, mõeldakse alati igavuse leevendamiseks midagi põnevat välja. Voodis karglemine ja märjal põrandal liugu laskmine võivad teinekord aga õnnetult lõppeda. Oma lastehaigla seikluste hulka lisab Viirpalu ka mööda seinaäärt roomamise, et valveõe laua alt veidigi telekat vaadata.

Mida aga kindlasti tegema peab, on Viirpalu sõnul nutmine. "Lapsed võivad haiglas olles oma elu põnevamaks tegemiseks nii palju välja mõelda, kuid samal ajal on seal nendega kaasas nii palju muret." Katrin soovitab vanematele: ärge öelge lapsele mitte kunagi ära nuta. "Nutta tuleb niipalju, kui nuttu on. Pärast seda on olemine palju kergem," kinnitab Katrin.

Hea sõna ja pai annavad jõudu

Tütrega, kel vanust 18 aastat, pole Viirpalu pidanud kordagi haiglas olema. Kuid ta usub, et hea ravi ja asjatundlike spetsialistide töö kõrval vajavad nii emad kui ka lapsed sel ajal lihtsalt mõnda head sõna. "Saan aru, et arstidel ja õdedel on töökoormus suur, kuid teinekord võib ka lihtsalt naeratus või hoolivust näitav küsimus kuidas läheb? paranemisele palju kaasa anda." Ka tohtrid ja õed vajavad teinekord pisikeste patsientide pai, et oma raske töö ilusamaid külgi meelde tuletada.

"Ja mida ma kindlasti teha soovitan, on süüa üks õun päevas. Praegu, kui te helistasite, on mul just õunasöömine pooleli. Britid ütlevad, et üks õun päevas hoiab tabletid eemal. Tervise huvides võiks üldse rohkem puu- ja köögivilja süüa," naeratab Viirpalu.

Karin Rask: haiglast oli kahju koju minna

"Kui olin väike tüdruk, siis mu silmad olid haiged ja ma pidin kandma prille. Ühel päeval ütles ema, et nüüd läheme haiglasse ja arstitädid teevad mu silmad korda. Mulle meeldis haiglas. Seal olid toredad tädid ning sai hästi süüa. Üks kena tädi ütles, et tuleb teha sutsu ja siis sa jääd magama. Pärast olid mu silmad plaastritega kinni ning ma ei näinud midagi. Kuid ema ja vanaema lugesid mulle päevad läbi raamatuid ette ning mul polnud põrmugi igav. Nii et kui plaastrid ära võeti ja me haiglast koju pidime minema, siis oli mul sellest tegelikult päris kahju. Ja prille ei pidanud ma enam kunagi kandma," meenutab lastele oma haiglakogemust näitleja Karin Rask.

Hannaliisa Uusmaa: inimlaps ei pabista!

Laulja Hannaliisa Uusmaa jagab lastehaigla seinte vahele sattunud pisikeste patsientidega oma lapsepõlvekogemust. "Kui ma väiksena kord kõvasti-kõvasti haige olin ja hirmsasti kartsin, lohutas vanaisa mind: Anni, ära ilmaaegu pabista. Jänese lapsed on arakesed, inimese lapsed aga mitte! See aitas, sest olin ju inimlaps! Ära karda sinagi!"

Contra: uni on parim rohi

"Magamisele kulutatud aeg ei ole raisatud aeg," tuletab luuletaja Contra oma pöördumises lastele meelde. "Uni on parim rohi väsimuse vastu! Hea on ärgata hommikul õnnelikel, kui sind ei ärata äratuskell. Magades ka tüütu tõbi hulga kiiremalt saab läbi. Lase inimesel korralikult magada, vaid korra aastas und võib tal segada. Ja sedagi ainult tordi ja lauluga, puhanud laps töötab täie auruga," kirjutab ta.