Inimesed
6. november 2010, 09:00

Trikimees Jürgen Veber: mustkunst soosibki erakuid!

Jürgen Veber tunnistab, et on ehk loomingulises mõttes tõesti pisut erak või individualist. "Või lihtsalt tagasihoidlik. Mustkunst soosib minu meelest selliseid. Nagu ka jalgpallis – valisin ju selle mängu kõige individualistlikuma ala, väravavahi oma."

Otsest vajadust kellegagi liitumiseks Jürgen eriti ei tunne. "Eesti tillukeses maagiamaailmas on ju iga mees oma žanri leidnud, üks ei sega teist ning keegi teisele loomingulises mõttes väga palju juurde ka ei suuda anda," seletab ta. "Nii et mingit põhjust tülitsemiseks või vastuoludeks polegi. Aga tulevikus pole ju miski välistatud."

Praegu tuuritab Jürgen mööda Eestit ja hullutab inimesi veel hulk aega. Esimesed etteasted on seljataga, kuid vastukajad leebelt öeldes neutraalsed, ehkki sapipritsijadki ei hoia end tagasi. Tema sünnilinna Pärnu šõule tõmbasid mõnedki peaaegu risti peale: etendus olla igav, veniv, maagi tantsuoskus kõva küsimärgi all ja ikka samas vaimus edasi.

Jürgen ise ei lase end heidutada ja väidab, et publiku tuhandete inimeste sekka ei saagi ainult sõbrad koguneda. Küllap on neidki, kellel kärss iga asja peale vingus. "See, mida Pärnu kontserdimaja suure saali kohta mainiti, on muidugi tuhandest õigus. Matkad saali tagumistesse ridadesse võtsid omajagu tühja aega. Neid märkusi on südamesse võetud – juba Saaremaa etendus annab tunnistust, et vead on enamjagu parandatud. Aga selleks ju Pärnus esietendus oligi, et praakkohad välja tuua. Täismaja näitab kätte need paigad, mida kuiva trenniga uneski ei osanud ette näha," pareerib Veber võimalikke skeptikuid.

Saku Suurhallis on Jürgen Veberi mängu ilu jälgimas ka Eesti Mustkunstnike Liit. Kas tõesti pistoda põues? Jürgeni arvates pole neil küll erilist vaenukirvest välja kaevatud. Pigem on see juhuste halb kokkulangemine, et teineteise tegemistesse pole sekkutud. "Küll olin ma nende sünni ajal rakkes teleprojektiga. Järgmisel aastal aga oma lapse sünniga.. Nende paar-kolm kutset on tõesti tähelepanuta jäänud. Aga see on pigem juhuse puudus."

Ühinemisest liiduga on Jürgenil oma arusaam: "Kindlasti annab meeskonnatöö tulemusele tohutult juurde. Ega asjata ütle inglasedki – no man is an island, mida võiks tõlkida ka nii, et keegi pole maailmas üksik. Minu tiimitöö on aga vahest natuke teist nägu – meeskonna olen teinud enda ümber. Kaheksa inimest pideval palgal. Nüüd, tuuri ajal, on meid koguni 60 ümber."