MAADLEJATE PEREKOND: Perekond Asu teeb sporti ja korjab võistlustelt vaid medaleid selleks sentigi kulutamata. Vasakul on ema Vaike, edasi isa Peeter, Keiro ja Kelina, Kuldari seljas on Kaimar ja Kerli seljas Kairi. Foto: Tairo Lutter
Maria Karumets 30. oktoober 2010 08:58
Viljandimaal Venevere külas on talu, mille hoovil võib suviti maadlemas näha paar aastat tagasi Karksi-Nuiast sinna kolinud perekond Asu seitset võsukest. Neli tüdrukut ja kolm poissi, vanim 20 ja noorim alles kolmene. Kamba peale on nad võistlustelt koju toonud juba 256 medalit.

Pereisa Peeter Asu (44) õpetab neid maadlema ise, kuigi pole kunagi maadlusega tegelenud. Abiks on tal Viljandist tulnud paberitega treener Aarne Kõiv. Laste maadlemine sai alguse seitse aastat tagasi, kui pereisa ühel üritusel Kõivuga esimest korda kokku puutus ja ütles talle, et tahab oma poja maadlustrenni panna.

Sportimiseks pole raha tarvis!

Miks Peeter valis lastele just maadluse? "No oleks ju võinud jooksmisega tegeleda või jalgpalli mängida, aga vaata, pane jalgpallur maadlema, ta ei oska. Aga pane maadleja jalgpalli mängima, saab hakkama," seletab Peeter.

Kirivere maadlustrennis, mida Peeter ja Aarne koos juhivad, on 15 lasteaialast, kes alustavad järgmine sügis kooliteed. Lisaks kümme last kohalikust koolist. "Me teeme seda kõike täitsa tasuta, ega me laste käest raha ei küsi!" seletab Peeter ja lisab, et toime tulevad nad ikkagi. Tema naine Vaike (42) ütleb kõrvalt, et valda tuleb kindlasti kiita, sest sealt antakse neile vahel buss, et nad saaksid võistlustel käia. Buss anti neile ka siis, perekond Asu tahtis saatesse "Eesti talent" kandideerida. Asude maadlusšõu on TV3 eetris täna õhtul.

Tagasihoidlikus talumajas, mida pere üürib, uhkeldab vähese mööbliga toa ainsa seinakapi peal tohutu hulk karikaid. "256 medalit on kodus. Üks karp oli veel, aga see on vist kolimise käigus kaduma läinud," teatab peretütar Kerli (18) uhkelt. Miks tema – juba täiskasvanud naisterahvas – küll niivõrd meheliku alaga tegeleb? "See annab palju enesekindlust ja julgust, aga, jah – koolis siiani teised tüdrukud ja poisid imestavad, kuidas ma sellise alaga tegeleda saan," räägib Kerli, kelle sõnul on maadluses ka psühholoogilisi mänge, kus pilgud kohtuvad ja tuleb vastast hinnata ning hirmutada. "Aga mind ei hirmuta enam miski!"

Tema firmavõte maadluses on nupp. Välja näeb see Kerli sõnul nii: "Võtad vastase kaelast kinni, tõstad ta puusa peale ja siis viskad ta maha." Kerli haarab seletades noorema õe Kairi (16) kaenlasse ja viskab põrandale. Ema Vaike ohkab silmi peites: "Issand! See on kõige õudsem asi!"

Tema vend Kuldar (13) on meistriks tulnud nii Lätis kui ka Soomes, Leedus jäi esikolmikust välja üsna napilt. Noormehe sõnul on tema trump kavalus ja see, et ta oskab palju võtteid. Kuidas nooruke poiss aga endast suurematega hakkama saab? "Lähen jalgadesse ja lükkan ringist välja," seletab Kuldar.

Tüdrukud maadlevad poistega

Kolmeaastane Keiro näitab kümneaastase venna Kaimari peal ära oma lemmikvõtte: haarab Kaimaril käest ja viskab ta hopsti! üle õla suure paugu saatel põrandale maha. Kelina (5) on veidi häbelik ja peitnud end tooli suure seljatoe taha. Siiski seletab ka tema sealt kibekiirelt, kuidas vastastest jagu saab. "Võtan jalast kinni ja siis teen jalgade risti," vuristab tütarlaps võõraid inimesi veidi peljates. Ema selgitab: Kelina keerab vastase jalad üksteise taha risti ja viskab tolle siis üle selja. "Tema hakkas meil juba kaheaastaselt kodus vaiba ja tekkide peal maadlema," ütleb Vaike selga vastu ahju toetades.

Tegelikult on maadlusega tegelenud ka kõige vanem tütar Kersti (20), keda parajasti kodumail pole ja mõneks ajaks on ta ka matilt eemal, kuna ootab beebit. Vaid pereema Vaike ei maadle, aga märgib, et kui vanemad oleks ta maadlema pannud, oleks ta väga tänulik olnud. "Mina olen võistlustel see kõige suurem kaasaelaja, ergutaja ja toetaja."

Ka Kerli elavneb taas ja räägib, et kui võistlustel läheb matile keegi tuttav, siis nemad on kõik kõhuli mati äärel. "Trambime kätega ja röögime niimoodi, et järgmine päev häält ei olegi," kirjeldab Kerli.

Kuna Kerli ja Kairi käivad nüüd koolis Türi külje all Säreveres, asusid nemad maadlema klubi Järvamaa Matimehed all. "Esimene kord, kui läksime, siis kõik poisid tegid suured silmad pähe: et naine, ja tuleb nende trenni!" lausub Kerli. Poistega tuleb seal tihti maadelda ja ega neist ole lihtne jagu saada, lisab ta.

Võistlustele saamise nimel on Kerli mõnikord isegi liialt pingutanud. Nimelt on naistel maadluses piirkaal 72 kilogrammi. Kerlil oli aga 8,5 kilo üle, millest ta suutis tahtejõu abil seitsme päevaga lahti saada. "Olen hästi räigeid asju teinud, et alla võtta ja võistlustele pääseda! Põhimõtteliselt ma ei söönud sel ajal mitte midagi ja kui peale võistlust süüa sain, siis nägu läks kõik paiste," tunnistab Kerli.

"Ükskord oli mul vaja kuue päevaga kuus kilo alla saada. Käisin võrkpalli ja jalgpalli mängimas ning kõndisin hästi palju," meenutab Kerli. Vaike kommenteerib ahju äärest: "Oi, ta oli näost nii ära! Laip mis laip! Ütlesin, et mida sa, tüdruk, ometi teed!" Vaike raputab pead. Kerli vaatab talle imestunult suurte silmadega otsa.

Aga treenerist isa Peetri juures paneb kõige rohkem imestama, et tema tervis on tegelikult nii kehva, et ei saa hästi töödki teha – puus valutab. "Endal on tervis nagu ta on. Olen jalaga mitmel operatsioonil käinud, aga ma ei taha seda maadlust jätta ja poistele on see ideaalne!" leiab Peeter.