Kas Kojamehe väljalangemine oli kokkumäng? (154)

"Seda kohta, kus see otsus langetati, mina ei tea. Ega see pole mul esimene tähelepanek – nii on need asjad šõubisnises toiminud juba viisteist aastat," jääb endine punklaulja endale kindlaks. "Jah, inimesi kutsutakse osalema mõnes suuremas interaktiivses hääletuses, aga otsused tehakse, jah... Ma usun, et need otsused on omamoodi pragmaatilised," lisab Kruusimäe.

"Tore on, kui publik osaleb ja helistamisega heategevust toetab. Ja tore on ka see, kui seal on žürii, kes oma rolli täidab. Aga ärgem unustagem, et analoogseid saated, kus kolmeliikmeline žürii on rohkemgi kui žürii – on osa saate formaadist –, on teisigi: "Eesti otsib superstaari", "Eesti talent", laulukonkursid... Mõelgem ka nende saadete peale," püüaks ta justkui hoiatada. "Ma ei väida midagi. Ma ei tahaks lõppotsuse üle isegi arutleda. Mina ei ole selle koostamise juures olnud ja mina ei pea seda ka argumenteerima. Samas ei pane ma midagi pahaks ei publikule ega ka žüriile," ütleb Kruusimäe, kelle esinemisele kohtunikud andsid väga karmi hinnangu. Näiteks Merle Klandorfi sõnul polnud tandemi Kruusimäe–Lillemaa tants quick-step, vaid pigem šoti-iiri rahvatants.

Muud tööd kannatasid

Kruusimäe tunnistab, et tantsusaate pärast kannatasid ka tema muud tööd ja tegemised. Veel kord teema juurde tagasi. "Aga loomulikult! Kui näiteks mu äripartner sellises saates kaasa teeks, oleks ka minu seiskoht, et tantsi siis, kui töö on tehtud. Eile õhtul pärast väljalangemist sain ma selles mõttes isegi positiivse laengu, et äkki jõuan oma õpinguid jätkama – õpin Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelisi suhteid, jäänud on veel koera sabast üle saada ning loodetavasti järgmiseks aastaks on mul bakalaureus käes," ütleb endine punkar, kes kaamerate ees tõepoolest löödud mees polnud.

Erinevalt partnerist ja tantsuõpetajast Karin Lillemaast, kes vaevu suutis pisaraid tagasi hoida.

"Loomulikult oli tal kahju, et me esimestena välja lendasime. Ja ennekõike liigutas Karinit see, mis ma tema kohta ütlesin – et sellist supertulemust poleks ilma temata tulnud," jääb Kruusimäe enda etteastega siiski rahule.

"Ma ei tahaks olla trafaretne, aga pean ütlema sama, mida paljud enne mind on öelnud: see oli täiesti uus kogemus. Minu sõnum oleks, et võtsin kätte ja sain hakkama. Ma tegin ära. Ma tegin ära!" pole Kruusimäe enda kiitmisega kitsi. "Ma ei tea, kui palju on neid, kes veel ära teeksid. Seda nimekirja, kes "ei" ütlesid ja loobusid, pole ma näinud, seda ma ei tea. Aga mina tegin ära ja olen selle üle äärmiselt uhke! Kui mulle 26. augustil ettepanek tehti, polnud ma kindel, kas ma platsile ikka jõuan. Nüüd võin ma aga öelda, et olen igati vinge mees!"

Tantsis viimati lapsena

Kruusimäe sõnul puutus ta tantsimisega enne saatesse minekut viimati kokku lasteaias. "Lasteaias ma veel allusin sellisele dressuurile, kus pidi ringis kõndima, käest kinni. Tants pole mu populaarsuse edetabelis isegi mitte esikuuekümne hulgas. See on kehakeel, mida ma ei valda ja mille järele pole mul siiani ka vajadust olnud. Sellepärast ta minu jaoks väljakutse oligi. See saade oli minu jaoks ikka täiesti hullumeelne ettevõtmine. Kui aus olla, siis juba pärast esimest saadet oli saade minu jaoks tehtud. Sest ma olingi ennast juba ületanud ja otsesaates tantsinud. Teine saade oli nagu topeltvõit," rõõmustab Tarmo Kruusimäe.

Kanal 2: selline kokkumängukahtlus on jabur!

"Selline arvamus, et saate telgitagustes paaride saatuse üle otsustatakse, tuleb meile üllatusena ja tundub isegi jabur," kinnitab tantsusaate avalike suhete juht Susan Lilleväli. "Midagi sellist ei ole kunagi toimunud, ei toimu praegu ega saa juhtuma ka tulevikus.

Saatesse helistanud inimesed ei toeta oma kõne või sõnumiga mitte ainult oma lemmiktantsupaari, vaid ka liikumispuudega lapsi ja Kanal 2-l ei ole mingit õigust ega ka soovi nende tahtesse sekkuda. Samuti ei sekku me žürii arvamusse."

Karin Lillemaa: "Võib-olla läksin libedale jääle!"

Kojamehe partner ja õpetaja Karin Lillemaa usub, et ju siis saatus mängis talle sellised kaardid kätte, et ta lahkuma pidi.

"Järelikult pidi nii minema. Me võime ju arutada selle üle, et kui lugu ei oleks olnud nii iiripärane või muud taolist, mis siis võinuks olla, aga juba enne väljahääletust ütlesin Tarmole, et anna andeks, ma ei suutnud teha tavalisi tantse. Anna andeks, et läksin nii-öelda libedale jääle! Tema ütles, et tal pole midagi andeks anda – talle see just meeldib, meeldis algusest peale," pihib treener. "Minu jaoks ei ole tants lihtsalt sport, see on kunst. Seetõttu proovisingi leida erinevatele etteastetele eri värve ja stiile. Sama stiili hoian ka iseenda võistlustantsu karjääris – üritame alati oma treeneri ja partneriga leida tantsu midagi elulist, hingestatut ja omapärast," ütleb Lillemaa.

Karin arvab, et kui järgmisel aastal selline ettepanek tehtaks, peaks ta ilmselt keelduma. "Mul tõesti oli selleks hetkel aega, aga arvan, et järgmisel aastal samal ajal on meil oma partneriga juba pingeline võistlusperiood, mille vahelt oleks ääretult raske seda aega leida," usub profitantsija.

Kõige kurvem on Karini sõnul aga see, et enam neil ei ole Tarmoga neid lõbusaid trenne. "Äkki ta ikka tuleb meie juurde oma naisega näiteks seltskonnatantsu või salsakursustele," loodab ta. "Kurb on ka see, et mu vanavanemad elasid meie väljakukkumist väga sügavalt läbi. Nad ei saanud isegi magada. Ütlesin neile, et midagi hullu ei ole, kõik on väga hästi ja olen saanud väga palju positiivset tagasisidet. Siis nad natukene rahunesid," räägib Lillemaa.

Kas Karin oleks midagi muutnud, et saates kauem püsida? "Ma ei oleks midagi muutnud ja kindlasti ei oleks ma vahetanud ka tantsupartnerit. Olin väga rahul, et mulle sattus just Tarmo – ta oli väga avatud, püüdlik ja lõbus inimene. Tagantjärele mõeldes on isegi tore, et mulle sattus inimene, kes ei teadnud tantsust üldse midagi. Olen ka ise üllatunud, mis temast lõpuks välja võlusin. Arvan, et paljud inimesed on üllatunud. Minu jaoks oli see protsess väga huvitav," kiidab ta saadud kogemust.

Kas Tarmol oli Karinit pärast saadet kurb vaadata? "Nii ja naa. Ühtepidi saab ta oma partneriga edasi teha oma igapäevast trenni ja valmistuda võistlusteks – ei pea enam puuhobust tantsima õpetama. Samas on tal tantsudest ja nende lavastamisest äärmiselt huvitav nägemus ning raudselt andis see saatele värvi," arvab Kojamees. "Pigem läheneb ta asjale šõu poolelt, et pakkuda vaatajale ka kaasamõtlemist, mitte ainult algaja abc-d," arvab mees. "Võib-olla polnud tantsuringkonnad tema julgeteks tõlgendusteks veel valmis."

Tarmo Kruusimäe: üheksa ametit, kümnes nälg?

Kojamehe tööd ja tegemised:

Tallinna linnavolikogu liige

Eesti noorsootöö keskuses isamaalise kasvatuse nõunik

Eesti kodu-uurimisseltsis väärtuskasvatuse projektijuht

EMT Jalgpallihaigla juhatuse esimees

IRLi juhatuse liige, volikogu liige, Tallinna piirkonna liige

Rahvuslaste ühenduse esimees

Rahvuskultuuri juhatuse liige

Kristiine halduskogu liige

"Nimekiri on küll pikk, aga ega nad väga pikka leiba lauale ei anna. Tunduvalt mugavam oleks istuda heal ja soojal kohal ning mitte midagi teha," kommenteerib Kruusimäe oma ameteid. "Aga ma teen neid asju südamega.

Ainuke asi, et südame hääl leiba tõesti lauale ei too. Eks need kolm esimest ametit kokku annavad ehk Eesti keskmise palga, mis on natuke üle 10 000 krooni."