VABA, VÕLUV, VAIMUKAS: Hugh Grant paistab olevat nõuks võtnud surmani poissmeheelu nautida. Näitlemisega ähvardab ta iga paari aasta tagant lõpparvet teha. Pildil on ta oma viimase filmi «Did You Hear About the Morgans?» («Kas Morganitest kuulsite?») esilinastusel Madridis tänavu jaanuaris. Foto: REUTERS/scanpix
Inimesed
9. september 2010, 06:57

Hugh Grant lubab: «Lähen 50. sünnipäeval eutanaasiakliinikusse!» (6)

Uskumatu, kuid endiselt poisikeseliku sarmiga südametemurdjal, mitu Oscarit võitnud filmitähel Hugh Grantil täitub täna juba 50 eluaastat. Enda sõnul tunneb ta selle verstaposti ees kabuhirmu ja lubab Šveitsi eutanaasiakliinikus endale otsa peale teha: «50 – sellest aitab!»

Hugh Grant on sündinud 9. septembril 1960 Londonis. Tema täisnimi on Hugh John Mungo – pole ime, et ta Hugh’ga piirdub.

Tema isa James Murray Grant oli sõjaväekapten, ema Fynvola õpetas üle 30 aasta Londoni koolides ladina ja prantsuse keelt ning muusikat. Inglise-šoti suguvõsas on olnud nii sõdalasi, impeeriumi ülesehitajaid kui ka aristokraate.

Hugh’ vanem vend James on New Yorgis edukas pankur.

Lapsena oli Hugh’l alatasa asja traumapunkti, sest kord jõi ta pesuvalgendit, siis jälle toppis rullikeeratud õunakoore ninasõõrmesse.

«Olin omal ajal kõrvuni armunud võimleja Olga Korbutisse. Teine oli Cliff Richard, ja see on piinlik – tähendab, et mul oli seitsmeaastasena halb maitse ja ma olin ilmselt homo.»

Esimest korda osales Hugh filmis Oxfordi ülikoolis inglise kirjandust õppides. Oxfordis lõi ta kaasa ka ülikooli maineka näiteringi tegevuses ja mängis Shakespeare’i «Kaheteistkümnendas öös».

Näitlejakarjääri algusaastail mängis Hugh koos sõpradega komöödiatrupis ning osales mitmes lavastuses, nagu näiteks «Lady Windermere’i lehvik». Esimene suurem filmiroll oli 1987. aastal Merchant-Ivory draamas «Maurice», mis põhineb E. M. Forsteri samanimelisel romaanil. Grant ja tema filmipartner James Wilby pälvisid Veneetsia filmifestivalil parima meesnäitleja karika.

1992. aastal kehastas ta Roman Polanski seksidraamas «Mõru kuu» ontlikku briti abielumeest, kes satub võrgutava prantslanna ja tema halvatud mehe seksuaalmängude püünisesse. Sellest perioodist on pärit ka Chopini osa filmis «Eksprompt» (1991) ja ülesastumine Merchant-Ivory «Elu kuldsetes hetkedes» (1993).

Grant oli juba näitlemisest loobumas, kui tema globaalseks läbimurdeks kujunes romantiline komöödia «Neli pulma ja üks matus» (1994). Honorariks maksti talle Eesti rahasse ümberarvutatult umbes miljon krooni. Praegu on tema töötasu üle 120 miljoni krooni.

Julia Robertsi suudlemisest filmis «Notting Hill» (1999): «Tal on väga suur suu. Kui ma teda suudlesin, kuulsin kerget kaja.»

Hugh’ esimene Hollywoodi suurfilm oli napakas komöödia «Üheksa kuud» (1995), kus ta mängis oma naise rasedusest paanikasse sattuvat lastepsühhiaatrit. Samal aastal osales ta Jane Austeni romaani «Mõistus ja tunded» ekraniseeringus, mis võitis mitu Oscarit.

1995. aasta juunis sattus paipoisimainega Grant ajalehtede esikülgedele, kui ta vahistati Los Angeleses mustanahaliselt prostituudilt seksi ostmisel. Näitleja sai 1180 dollarit trahvi ning kaheaastase tingimisi karistuse. Ühtlasi pidi ta läbima aidsiteemalise kursuse.

Kohmetute boheemlasnoorukite kehastamisega kuulsaks saanud Hugh tegi karjääris kannapöörde «Bridget Jonesi päevikuga» (2001), kus mängis küünilist eluvenda. Sestsaadik ongi tema ampluaaks olnud pigem edukad ja küünilised ärimehed ja seelikukütid.

«Seksistseenide filmimine on mulle alati meeldinud, ehkki seda ei tohiks öelda. Klassikaline vastus on: «Ah, see pole üldse seksikas, sest nii palju tehnilist personali seisab ümberringi.» Aga mulle on need alati äärmiselt erutavad tundunud!»

Ka paadunud poissmehe järgmisest pikemast armuloost ei saanud asja. Ta läks seltskonnakaunitar Jemima Khanist pärast kolme ühist aastat lahku. Sestsaadik on Hugh’d nähtud noorte neidude seltsis lõbutsemas, ent kindlat kallimat tal kõmuajakirjanduse teada pole.

Ta kurameeris 13 aastat modelli ja näitleja Elizabeth Hurleyga. Kui kaunitar mõni aasta tagasi India tekstiilitöösturi Arun Nayariga abiellus, saatis Hugh talle pulmakingiks Elizabethi-nimelise šimpansi. Õigupoolest hakkas näitleja pärdiku ülalpidamist Lizi nimel spondeerima. Pulma teda siiski ei kutsutud.

Ehkki Grant tõrkus esialgu muusikalises komöödias «Muusika ja sõnad» laulmast, on kõik seal kuuldu siiski tema originaalesitus.

«Beebid mulle eriti ei meeldi. Neli minutit talun ma neid ära küll, see on maksimum. Kuid seejärel ei saa ma aru, miks neid niimoodi nunnutatakse.»

«Ma ei usu enam armastusse esimesest pilgust, kuigi kogu mu karjäär põhineb sellel arusaamal. Minu kogemust mööda tõmbavad vastassugupoolt alati ligi kogemused, raha ja mõjukus. Olen seda kogu aeg ära kasutanud – tulemusrikkalt.»