Inimesed
18. august 2010, 06:52

Sofia Rubina: just suurlinnas tahan ma praegusel hetkel olla! (8)

«Kavatsen sügisel kindlasti Ameerikasse tagasi minna, sest just selles keskkonnas tahan ma praegu olla! Hetkel läheb mulle inspiratsiooniks tarvis suurlinna,» õhkab aasta Berklee muusikakolledži stipendiaadina ookeani taga Bostonis veetnud džässlauljatar Sofia Rubina.

Eestist pärit lauljatar vajab Bostoni-sarnast linna inspiratsiooniks!

Siberi juurtega lauljatar löönud oma valikutes Eestis elades aeg-ajalt juba natuke kahtlema, aga ookeani taga loksus kõik juba esimeste nädalatega paika. «Kõik kuulsad muusikud ja pedagoogid Ameerikas korrutavad üht ja sama: «Armastage muusikat, lihtsad asjad toimivad.» Ma ise hakkan ka alles nüüd, kus olen tükk aega kodus viibinud, sellest aru saama,» ütleb Sofia viivu pausi pidamise järel.

Ameerika võitis südame

Eesti ja Ameerika vahe olevat eelkõige selles, et USAs on popmuusika soul-muusika. «Eelkõige soul ja hip-hop. Eestis on vastupidi – domineerivad rokk ja popp,» lausub ta.

Ehkki stipendium Sofia kõiki Ameerikas elamise kulusid ei katnud ja tal seal eksisteerimiseks üsna palju ka isiklikku kukrut tuli kergendada, on lauljatar lombi taha sattumise üle siiani üliõnnelik. «Kavatsen sügisel kindlasti Ameerikasse tagasi minna, sest just selles keskkonnas ma praegu tahan olla! Võib-olla viie aasta pärast soovin midagi muud, nagu näiteks elada Elva-suguses kohas väikeses majas keset rohelust, aga hetkel läheb mulle inspiratsiooniks tarvis suurlinna. Ahmin seda endale sisse!» hüüatab ta energiliselt.

Kohanemisprobleeme Sofial polnud ja pigem igatseb ta praegu Eestis viibideski Ameerika järele. «Hästi raske oli tagasi tulla, niivõrd harjusin sealse rütmi ja elu-oluga ära,» kostub ta häälest kahetsusnootegi. Veel tunneb ta Eestis olles teravat puudust Starbucks-kohvikute ketist ja sealsetest suures ja ülisuures mõõdus kohvijookidest.

Sofiale meeldib näiteks, et USAs võhivõõrad inimesed tänaval ja asutustes üksteisega suhtlevad. «Kui sa seisad metroos kellestki meetri kaugusel, pole võimalik, et sa temaga juttu ei räägi. Ehkki on muidugi võimalik panna mp3-mängija klapid pähe ja teeselda, et kuulad valjusti muusikat, kui mõni sulle oma elulugu hakkab ümber jutustama,» muigab ta.

Siberi sõbratarid Bostonis

Bostonisse kolides vedas Sofial jalamaid ka seltskondlikus elus. «Juba esimesel nädalal leidsin endale ühelt džässifestivalilt väga head sõbrannad, kes on muuseas pärit Siberist nagu mu vanemadki,» kiidab ta. Üks Ameerika sõbrannadest tuli omal ajal USA ülikooli kraadi tegema ja jäi, teine tuli samuti õppima, lõpetas ülikooli ja abiellus ameeriklasega.

Millega sõbrad Ameerikas aega sisustavad, kui neil vaba päev juhtub olema ja nad parajasti kontserdile ei lähe? Sofia jääb viivuks mõttesse ja vastab siis: «Bostonis on nii palju ilusaid kohti, rohelisi parke. Peamiselt peame piknikke, see on seal väga levinud komme. Kõik teevad nii. Spordin – peamiselt jooksen või sõidan rattaga.» Mõnikord aga teevad nad sõpradega filmivaatamise maratone. «Läheme pärastlõunal kinno ja vaatame viis uut filmi järjestikku ära. Ükskord sain sõna otseses mõttes kinomürgituse. Ei mäletanudki pärast, mida vaatamas käisin,» naeratab ta.

Bostonis õpib väga palju tudengeid ning Sofia kinnitusel ei tunne üksindust selles linnas keegi, kui ta just seda eesmärgiks ei sea. Kohvikuid ja kokkusaamiskohti olevat suur hulk ning väga paljud inimesed tavatsevadki üksinda kohvikutes ja väljas käia, et sealt endale uusi sõpru leida. «Palju on üheealisi üliõpilasi. Seal sind üksi nurka istuma ei jäeta, kõik suhtlevad kõigiga. Väga hästi toimib,» kinnitab lauljatar.

Teeb nagu ameeriklased

Ka välja kutsuvad mehed Ameerikas naisi sagedamini kui siin. «Minu jaoks oli palju rohkem sellist tänaval telefoninumbri küsimist. Võib-olla sellepärast, et ma olen blondiin. Siin on mehed tagasihoidlikumad küll kui Ameerikas, seal kutsutakse kiiremini date´ile. Valik on suur, aga ise otsustad, kellega tahad suhelda,» nendib Sofia.

Ameerikas kasutas ta aega sihipäraselt, et uuesti meelde tuletada, millistest allikatest teda huvitav muusika üldse pärineb. Teistsugusesse muusikalisse keskkonda sattunud Sofiale meeldis kohe algusest peale ameeriklaste austav suhtumine vokaaldžässi traditsiooni.

Ta ei ütle midagi halba Eesti vokalistide kohta, aga mõtiskleb kuuldavalt, et alles USAs sai aimu, kuidas vokaaldžäss kannab endas eelkõige tugevat sõnumit.

«Eestis valitseb pigem instrumentaalse džässi kultus. Ameerikas elavad džässilauljad lugude ajaloolised sõnumid iseendas läbi ja paiskavad publikusse, lausa karjuvad need füüsiliselt välja. Vaatasin neid ja mõtlesin – okei, kui nii võib, siis ma nii teengi,» seletab silmanähtavalt elevile läinud Sofia, kelle kinnitusel džässmuusika mõiste on tema enda jaoks Ameerikas viibides üldse kõvasti avardunud.

Pääsenud maailma tantsumuusika edetabeleisse

Lisaks ajaloolisele vokaaldžässile tegeleb Sofia intensiivselt ka klubimuusikaga. «Kui ma kas või house-muusikat laulan, saan palju enam improviseerida kui tavalises džässis. Teine asi, mis mind praegu tõeliselt huvitab, on drum and bass. Salvestasin just Windows Mutated Forms nimelise kollektiiviga ühe loo, mida Londonis juba ka raadiojaamades mängitakse,» ütleb ta, et koostööalteid produtsente on Ameerika-aastaga veelgi siginenud.

Mõne aasta eest ilmnes, et paar Anastaciale ja Jennifer Lopezile muusikat produtseerinud produtsenti tahtsid ammu Sofiaga Eestis salvestatud loost «Make Me Beautiful» remiksi teha. «Tänavu veebruaris tuli mulle äkki kiri, et vaata, sinu lugu on number üks ühes olulises Traxsource-nimelises house-muusika edetabelis. Sellega sain väga palju kontakte. Miami Music Weekil tegime esinemise, Moskvas käisin ühes sealses populaarseimas klubis esinemas sellesama loo pärast. Mõnikord võib vana lugu sind täiesti ootamatult kuhugi edasi aidata,» märgib Sofia. Palju tähelepanu on ta saanud ka Inglismaal.