Muusik Ants Johanson: Tormis on praegugi raske jalaga autojuht

«Veljo oli meie nii-öelda transpordiülem. Kuna meie peres autot ei olnud, toimetas tema oma Zaporožetsiga sugulased linnast maale ja tagasi. Hiljem oli tal zootehniku villis, mille tagakuut lapsi tihkelt täis pressiti. Maal olemise ajal tegi ta meile ekskursioone Lahemaale või Juminda poolsaarele. Igatahes on mul säilinud tollest ajast mälus pilt Veljost kui alalisest autojuhist,» meenutab Johanson.

Tormis armastab Johansoni kinnitusel autosõitu sama kirglikult ka praegu. «Ma arvan, et Veljo kõrval iga päev sõita polegi nii lihtne. Ta on praegugi väga raske ja kiire jalaga juht,» teab Johanson rääkida.

Tormis on Johansoni hinnangul vaat et ainus elusolev Eesti helilooja, kes omakultuuri koorimuusikast läbi on kirjutanud ja selle koha pealt asendamatu. «Ka Johansonide suguvõsa, kui ma mõtlen isiklikus plaanis meid kõiki kui rohkem või vähem professionaalseid muusikuid, on rahvamuusika juurde juhatanud ikkagi Veljo,» meenutab ta.

Johansoni sõnul on Veljo Tormis pereringis olnud iseloomult üsna samasugune nagu tema muusikagi. «Võiks öelda, et ta on olnud mõnikord väga äge ja samas ka väga südamlik,» nendib ta.

Helilooja kaitseb oma loomingut kälipoja sõnul kirglikult tänagi – kolmapäevase «Eesti ballaadide» proovi pealt kuulates hõiganud ta rõdult koorile, mismoodi üks või teine koht tema arust peaks kõlama. «Ikka täitsa põlema läks,» kirjeldab Johanson.