Inimesed

Regati plussid ja miinused 

Jaanus Kulli, 24. juuli 2010, 08:58
1980. aasta Tallinna olümpiaregati vastu sõdisid kõige võimukamalt ja ka tulemuslikumalt väliseestlased, kes pommitasid märgukirjadega valitsusi, spordi- ja purjespordiorganisatsioone. "Meie lööklause oli: ei olümpiale okupeeritud pinnal!" on ajakirjanduses selgitanud Stockholmi Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats.

Green ütleb, et hoolimata boikotist (Tallinnas osales 23 riiki, neist 17 oma lipu all, eelmisel olümpial võistles purjetajaid 40 riigist – J. K.) oli olümpiaregati korraldamine Tallinnale tohutu võit. "Meil avanes võimalus keskvõimult või Moskvalt väga suuri summasid välja ajada, sest oli vaja ehitada valmis sellised objektid, nagu purjespordikeskus, Olümpia hotell, uus teletorn, lennujaam, Tallinna kultuuri- ja spordipalee ehk linnahall." Ka mainib Green Poola restauraatoreid, kes vanalinna korrastasid.

USA toonase presidendi Jimmy Carteri alustatud boikotikampaania tõi lõpuks kaasa ROKi 63 liikmesriigi Moskva mängudest eemalejäämise. Suurriikidest olid nende seas USA, Kanada, Jaapan ja Saksamaa LV.

Samal teemal

21. juuli 2020, 08:00
Tallinna olümpiaregatt ja unised nõukogude mesilased

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee