KOGU PERE PIDU: Viljandi folgilt leiavad oma nii Terje, Kirke (ema süles), Galyna, Ruslan kui ka Rute. Pere suurimaks tantsulõviks on läbi aastate osutunud aga just Galyna. Foto: Aldo Luud
Silja Paavle 23. juuli 2010 07:06
«Ilma pereta ma ei saa. Viljandi pärimusmuusikafestival on perega koos ajaveetmiseks parim paik,» kinnitab Ruslan Trochynskyi, kes juba aastaid on folkinud oma lähedastega. Pere suurimaks tantsulõviks on osutunud tema ukrainlannast ema Galyna, kes folgiöödel jõuab tantsimast koju viimasena.

Ruslan Trochynskyi: Viljandi pärimusmuusikafestival on pidu kogu perele

«Ma olen juba viies kord folgil ja mulle väga meeldib, see on nagu kohtumine minu noorusega,» kiidab särasilmne Galyna Staszak (59), kes võtab folgilt iga aasta nii palju kui vähegi jaksab. Ja jõuab ööklubist tantsimast koju viimasena.

Oma lemmikbändiks nimetab ta mõistagi tulefolki viljelevat eesti-ukraina bändi Svjata Vatrat, mille eestvedaja on tema poeg Ruslan Trochynskyi (33).

Tuli Viljandi folgile – ja jäigi siia

Selles, et ukraina poiss Ruslan Eestisse sattus, siia elama jäi ja kaasakiskuvat muusikat tegeva Svjata Vatra lõi, on omakorda süüdi Viljandi pärimusmuusikafestival.

2003. aastal laulis Ruslan Ukraina ansamblis Haydamaki ja tuli oma bändiga Viljandisse esinema. Esimest aastat folgitiimis osalenud Terje Trochynskyi (39) tantsis toona lava ees ja imetles pilkupüüdvaid noormehi, kes muu hulgas olid karismaatilised muusikud.

Järgmise aasta veebruaris korraldatud maailmamuusikafestivalile «Maa ja Ilm» kutsuti Haydamakid taas ning siis sai Terjest juhuslikult bändi vastuvõtja. Ja kõik oli otsustatud – esimesest pilgust oli selge, et noored on teineteise jaoks loodud. «Kohtusime veebruaris, kihlusime augustis ja novembris pidasime juba pulmi,» naeratab Ruslan.

Ta räägib loo, et nende mullusel esinemisel Viljandi folgil kohtusid kaks noort, kes abielluvad tänavu augustis. «Nad kutsusid meid ka oma pulma, kuid kahjuks pole me sel ajal Eestis,» lausus Ruslan.

Nii Ruslan kui ka Terje kinnitavad, et nendele on folk ühtaegu nii töö kui ka pidu. Nimelt esineb Svjata Vatra tänavu Viljandi folgil juba viiendat korda järjest, Terjest on saanud bändi mänedžer. «Mulle meeldib öelda, et ma olen Ruslani maaletooja. Seda ju sõna otseses mõttes,» naerab ta.

Ning nii folgil kui ka paljudel teistel kontsertidel naudivad nad tantsu ja muusikat oma kahe tütre – kahese Kirke ja neljase Rutega.

«Rutele meeldib ka laval olla, kuid laulda tahab ta ainult omi asju – sellest, mida ta näeb ja mis mõtted parasjagu peas on,» muigab Ruslan. Kirke hakkas laulma alles hiljuti. «Me räägime kodus eesti, vene ja ukraina keelt. Kirke ei saanud pikalt pihta, mis keeles tema seda tegema peab ja oli segaduses,» lausub Ruslan.

Eile vadistasid mõlemad piigad oma vanaema ja vanematega segamini kolmes keeles – nagu parasjagu vaja oli.

Suhtlevad köögilaua taga skaibis

Kas raske ei ole, kui kogu aeg koos tööd tuleb teha? Nii Ruslan kui ka Terje raputavad energiliselt pead. Sest pere on mõlema jaoks kõige tähtsam. «Vahel on muidugi õhtuid, kui me oleme oma köögis laua taga juba paar tundi kumbki oma arvutis bändi asju ajanud ja pole teineteisega sõnagi vahetanud,» muheleb Terje.

Kuid siis saadab Ruslan naisele teate: «Tere Terje! Sinu mees istub sinust paremal, nüüd aitab tööst!»

Ruslan kinnitab, et Svjata Vatra on perebänd igas mõttes – seda teevad inimesed, kellel on pereväärtused paigas, ka käivad seda kuulamas nii lapsed kui ka vanad ning kontserdilt lahkuvad rõõmsa meelega kõik.

Ning lapsed tuleb kontsertidele Terje sõnul kindlasti kaasa võtta. «Kui laps istub näiteks kümnenda eluaastani kodus, siis tal ei tekigi kultuuritarbimise harjumust,» on ta veendunud ja lisab, et parim lastele oma maa ja rahva kultuuri tutvustamist alustada on teha seda Viljandi pärimusmuusikafestivalil, sest see on oma sõbralikkuse ja kodususega vähemalt muusikute seas tuntud kogu Euroopas.

Laste kõrvaklappide importijad

«Kunagi nägin laste kõrvaklappe ühel välismaa festivalil ja mõtlesin, et meil on ka neid vaja,» räägib Terje Trochynskyi. Tänavu saavad Viljandi pärimusmuusika aidast kõrvaklappe laenata kõik folgilised.

«Väikeste laste kõrvad on ju õrnad, klapid toovad nendeni vaid madalad helid, mis mõjuvad lastele rahustavalt. Nagu isa rahulik hääl,» soovitab Ruslan Trochynskyi võimalust kasutada. Kõrvaklapid peas, saab kandelinas laps rahulikult ka näiteks magada, Trochynskyid on selle omal nahal järele proovinud, sest nende pere elustiil on viibida kontsertidel ja festivalidel ning ilma kõrvaklappideta oleks see pisikeste piigadega olnud võimatu.

Kuid soovitavad vanemail siiski hoolikalt mõelda, millisele kontserdile oma pere pesamunadega minna, sest näiteks basstrummivibratsiooni kõrvaklapid ei summuta. «See raputab ka täiskasvanu keha läbi,» naeris Ruslan.