Vene Sherlock Holmes’i tegijad närivad juba 15 aastat tüliõuna (19)

Vassili Livanov, kelle kohta legend-dektektiivi loonud kirjanik Arthur Conan-Doyle’i tütar Jane õhkas – "Kui Conan-Doyle näinuks vene Sherlock Holmesi, olnuks ta õnnelik!" –, sai esmaspäeval 75. Artisti õnnitlejate seas ei olnud aga filmi režissööri Igor Maslennikovi, sest kaks meest ei talu üksteist silma otsaski.

Livanov tegi võtteplatsil staari?

"Ma tõmbasin selle inimese igaveseks oma elust maha," põrutab Maslennikov Livanovi pihta Komsomolskaja Pravdas. "1990. aastate keskel hakkas ta siia-sinna andma intervjuusid, et "Sherlock Holmes" oli justkui tema autoriprojekt ja Maslennikov seisis ka kuskil niisama kõrval. Kui seda kuulsin, otsustasin kohe, et mingisuguseid diskussioone temaga pidada pole mõtet. Sellest ajast pole me kordagi suhelnud."

Ka see, et juhtunust on möödas 15 pikka aastat, pole teinud solvunud režissööri leebemaks: "Livanov ei kiirusta oma sõnu tagasi võtma," põhjendab ta. "Ning kõige selle juures oli koostöö temaga kohutavalt raske. Kaheksa võtteaastaga läksid mu juuksed halliks ja iga mu hall juuksekarv on Livanovi süü."

Pahur režissöör lisab, et keskpäraste näitlejavõimetega Livanov on tegelikult tühikargaja, kes hoidis Holmes’i rollist kümne küünega kinni.

See olnud ka põhjuseks, miks filmist sündinud seriaali lõpetas "XXI sajand algab", mida režissöör sugugi teha ei tahtnud ega pea seda nüüdki mingiks meistriteoseks.

"Livanov käis hirmsasti peale, et selle teeksime," meenutab režissöör. "Sellest polnuks midagi, juhul kui ta oma töökohustustesse ausalt suhtunuks, kuid tal tuli tihti ette liigset joomist, sestap rikkus ta võttegraafiku. Võtteplatsil käitus ta nii suure staarina, et teised tundsid end ebamugavalt."

Livanov laseb laia naeru

Takkajärele kirjeldab Maslennikov sedagi, kuidas ta enne esimese filmi võtteid kurja vaeva nägi, et Kesktelevisioon Vassili Livanovi Holmes’iks ja Vitali Solomini Watsoniks kinnitaks: "Televisiooniametnikud ei tahtnud, et minu filmis mängiksid need näitlejad. Põhjuseks oli see, et Livanov polnud hea näitleja ning Solomin ei sarnanenud oma nösuninaga kuidagi inglasega. Selgitasin siis kannatlikult, et Livanovi näitlejavõimed ei oma mingit tähtsust, sest tüüp on õige ja ta mängibki iseennast."

Märksa leebemas vormis hinnanguid režissööri karmide sõnade vastu annab näitleja Livanov ise. Ükskõik, milliseid intriiglugusid tollaste võtteaastate kohta ei pajatata, küsib ta muiates: "Kas sellest rääkis teile Maslennikov?" Ja naerab. "Maslennikov mitte ainult ei kõnele jama, vaid ta kirjutas isegi raamatu, mis on täis rumalaid asju. Jumalale tänu, et ta raamatu lõpus justkui lugeja ees vabandades kirjutas, et tal on halb mälu. Nagu näha, lubab ta tänu mälunõtrusele öelda välja asju, mis absoluutselt ei vasta tõele."