Paavsti vasallide seas olnuks suur hulk Eesti vanemaid ning paavstile allumine oleks andnud kohalikele suhteliselt suure autonoomia ja vabaduse.
Mõõgavendade Ordule polnud see plaan muidugi kasulik ja 1233. aastal, kui paavsti vasallid läksid paavsti käsul Toompea lossi üle võtma, hakkasid ordurüütlid mässama. Siinsamas Toompeal puhkes lahing, kus relvade kasutamises tugevamad rüütlid peale jäid.
Paavsti vasallid taandusid kirikusse, rüütlid tungisid neile järele, tapsid kõik maha ja ladusid paavsti vasallidest altari ette suure hunniku, pealik tõsteti kõige otsa.
Pärast seda tuli kirik uuesti sisse õnnistada, kuna ta oli rüvetatud, ja see sündmus on kirjalikult dateeritud.
Võib-olla oli just see punkt eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp. Kui see lahing oleks lõppenud paavstimeelsete võiduga, oleks eestlaste olukord võinud kujuneda vägagi teistsuguseks. Kui me praegu näeme selles kirikus Balti-Saksa ülikkondade vappe, siis vabalt oleks võinud – vähemalt teatud määral – säilida ka Eesti oma ülikkond. Jüriöö ülestõusu ajal pandi Eesti vanematele siis viimane ja lõplik pauk."
Kommentaarid (0)