VAATA, KUHU TAHAD: Karl Mattias, Paula Triinu ja Mia Maria käisid esimest korda lennundusmuuseumis, kus said vanas lennukis kiigata sinna, kuhu aga ise tahtsid. «Äge!» rõõmustasid nad. Foto: Aldo Luud
Inimesed
28. juuni 2010, 06:57

Väljanäitus vabas õhus: hävitajad, kopterid ja teised lennumasinad (6)

"Äge!" hõiskavad lapsed, kui on reisilennukis kolamise lõpetanud. Siis vaatavad nad üle veel mõned hävitajad ja pommituslennukid. Nad on esimest korda lennundusmuuseumis.

Mida kõike Tartu lähedal lennundusmuuseumis näha ei saa: hävitajaid, hävitus-ründelennukeid, pommitus- ja reisilennukeid ning helikoptereid.

Tartu lapsed Paula Triinu, Mia Maria ja Karl Mattias on selles lennukeid ja helikoptereid täis muuseumis esimest korda. Mõnda teraslindu saab ka sisse kiigata, istuda salongis, vaadata aknast välja, piiluda kohta, kus võivad olla vaid piloodid. "Oli nii tore, et saime siin olla! Jääkski siia!" ütlevad lapsed.

Lennundusmuuseumi taga on lennundushuviline Mati Meos. Tema kodu on muuseumi juures ja suuresti tema pere talumaadel too ilmatu suur väljapanek ongi. Muuseum avas uksed 2002. aasta juunis. Esimene helikopter on samast aastast – kingitus piirivalve lennusalgalt. Esimene lennuk jõudis kohale 2004. aastal. Need olid Poola lennukid. "Siis hakkas neid riburada pidi tulema," ütleb Meos.

Viimati jõudis muuseumi Itaaliast sealsete õhujõudude kingitus, USA päritolu hävituslennuk Starfighter. "Seda peetakse ilusaimaks disainitud hävituslennukiks," märgib Meos.

Kui palju lennumasinate toomine muuseumi maksma läheb? "Mida rikkam riik, seda odavam," ütleb seepeale Meos. Kuid mõni on ka ise kohale lennanud. Näiteks Rootsi õhujõududelt saadud hävitaja

Viggen sõitis siiasamasse lähedale Ülenurme lennuväljale, sealt toodi see maad mööda muuseumi. See on Meose sõnul ka kõige uhkem ja kiirem teraslind – maksimaalne kiirus on 2600 km/h.

Ükski lennumasin sõiduvalmis ei ole. "Lennundusmuuseumi reegel on, et lennukil peavad olema maha võetud mootorid ja relvastus. Me ei tohi lennukit kasutusele võtta, osasid müüa ega vahetada," seletab Mati Meos.

Millal järgmine tuleb? "Seda ei tea," ütleb ta. "Ajame asja Austraaliaga, Saksamaaga, Ameerika Ühendriikidega, Šveitsiga. Püüame ka Venemaaga kontakti saada."

Aga milliseid lennukeid te veel siia tahate? "Oi, meil on pikk nimekiri!" muigab Meos. Soovinimekirja sisu jätab ta siiski enda teada.

Miks on muuseum just Tartu lähedal?

Lennundusmuuseumi juhile Mati Meosele on öeldud, et tehku ta muuseum hoopis Tallinna külje alla – siis käib rohkem uudistajaid kui praegune umbes 10 000 lennundushuvilist aastas.

"Põhimõtteliselt ei tee!" raiub Meos. Tema sõnul on regionaalpoliitiliselt tähtis, et see just Tartumaal asub. "Tartu on ju kuulus lennunduslinn. Siin on Lennuakadeemia, Ülenurme lennuväli, siin oli suur Raadi lennuväli, mis oli omal ajal Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. Nii et koht on õige. Ei kavatse me kusagile minna."

Lennundusmuuseum

Tartumaa, Haaslava vald, Lange, Veskiorg.

Avatud maist novembrini iga päev 10–18, grupikülastustest palutakse ette teatada, giiditeenus kokkuleppel.

Lisainfo: www.lennundusmuuseum.ee, tel 502 6712

Kuidas kohale jõuda?

Lennundusmuuseum asub Tartust 16 km kaugusel Veskiorus. Sinna jõuab nõnda: Tartust Võru tänavalt Ülenurme poole sõites keera vasakule Haaslava–Kurepalu–Roiu teele, sealt pööra 5 km pärast lennundusmuuseumi viite suunas paremale. 6 km pärast oledki kohal.