Inimesed
22. juuni 2010, 07:01

Anne Veski: nii kehv ma ka pole, et laulu sisse ei satuks! (7)

"Sinu ma panen laulu sisse!" ähvardas kultusfilmis "Siin me oleme" muhulane Aadu ühte Kohviveskiks nimetatud linnaprouat, kes taluperemehel Ärnil moka kingakontsaga lõhki lõi. "Vangimajast vaõid sina löömise pärast varsti lahti pääseda, aga laulu sees seisad sada aastat!" Ja tõepoolest – laulu sees võib püsida kauemgi: kes see Kalevipoegki muu oli kui kunagi laulu sisse sattunud staar. Ja staare pannakse laulu sisse ka praegu.

"Marie Under n***is oblikate vahel, Hendrik Visnapuu nu***is oblikate vahel, Johannes Semper n***is oblikate vahel ja isegi Jaan Kross n***is oblikate vahel," kõlas mõne aasta eest esimest korda lugu "Siuru" Rasmus Merivoo filmis "Tulnukas", mis kajastab tänapäeva noorte elustiili ja ellusuhtumist.

"Peale "Tulnuka" võtteid pidasin ma sünnipäeva pooleliolevas suvemajas, mille minu vanaisa oli mulle ehitanud," meenutab Merivoo ööd, mil terve rühmituse Eesti luuletajate-kirjanike laulu sisse panek alguse sai. "Ühel hetkel keset ööd helises telefon, helistajaks oli Uku Uusberg, ja ta palus mul kiiremas korras õue tulla. Tormasin õue, aga õu oli tühi. Äkki hakkas kuskilt kostma laulu: Uku ja Indrek Ojari olid maja katusele roninud ja laulsid seal täiest kõrist "Happy Birthday To You!". Sellest hetkest alates kiskuski sünnipäev laulupeoks ja ühel täiesti ootamatul hetkel tuli Uku suust: "Marie Under n***is oblikate vahel, jaah, jaah, jaah, jaah."" Rasmusele oli selline laul nagu jääkülm vesi krae vahele. "Ma polnud elu sees midagi nii veidrat kuulnud, see jäi mulle kohe meelde ning hakkas hiljem kummitama," ütleb ta.

Paari kuu pärast, kui Rasmus hakkas filmi kokku monteerima, oli vaja valmis meisterdada ka muusika, mis filmis Jarmo BMW kõlarites paugub. "Uku lauldud laul tundus olevat just see õige, millele tümakas külge pookida. See oli ropp ja labane, kuid – eriti koos tümakaga – märksa sügavam, kui esmapilgul tundub, ning ta jäi hetkega meelde. Peitsin muusikasse sisse veel ka motiivi filmi "Kevade" soundtrack’ilt, et oleks veel rohkem "püha Eesti" mõiste vägistamise maiku juures, ja jäin ise rahule," muheleb ta.

Rasmus ütleb veel, et selline muusika tundus olevat filmile sobiv visiitkaart, mis võttis kõik teemad ilusasti kokku, ilma et näpuga silma torkaks. "Ikka on ju hea, kui midagi on naljakas, tekitab kära ja on samas ka tantsitav," lisab filmi režissöör ja muusika autor.

Miks aga eestlastele meeldivad roppused ja miks teab pea iga noorem eestlane une pealt just sellist lugu? "Sellel lool on vaatamata roppustele ka positiivne külg – lapsed teavad nüüd une pealt, kes olid Siuru kirjandusrühmituse liikmed! Emakeele õpetajad on mind selle eest ka tänanud," kinnitab Merivoo.

Räpparid: "Võrdlused on olulised!"

Eesti räpparid kasutavad oma lugudes tihti mõnd tuntud inimest, kes parajasti ülipopulaarne või kelle nimi mõne lausega hästi riimub. Näiteks Priit Kolsaril (esinejanimega Cool D) paistab üheks lemmikuks olevat lembelaulik Koit Toome, kes on tal ära märgitud suisa kahes laulus: superhitis "Tütar üksi kodus", kus mees laulab: "Tütar üksi kodus, läheneb mu poole, olen palju rämedam, kui Koit Toome", ja laulus "Iharluse Missa", kus kõlab pidev kordus, et lugu pidi üldse esitama Koit Toome, kuid raskel ajal teeb seda Cool D.

"Ma ei teagi, kuidagi sobis niimoodi," ütleb Cool D ise. "Esimeses variandis sobis Koit heaks võrdluseks, kuna tema on ju ikka rohkem lembelaulik ja mina tuntud ikka rämedamate tekstide poolest. Samas tekkis loos "Iharluse Missa" võrdluse idee sellest, et just siis, kui seda lugu kirjutasin, oli igal pool ainult Koit Toome ja Koit Toome: esineb siin ja esineb seal, Koit söögi alla, Koit magustoiduks. Ja kuna ta on kõvasti populaarsem kui mina, siis kindlasti küsib ka rohkem honorari. Seega tekkiski idee võrdluseks, et kui Koitu ei jaksa esinema palgata, siis Cool D ehk ikka," räägib Priit Kolsar sõnade kirjutamise tagamaadest.

Kas ta ei muretse, et Koit võiks tema peale pahaseks saada? "Tean Koitu kui väga tasakaalukat ja mõistlikku inimest. Ühes motolaagris korra küsisin, et ega ta pahaks ei pane, kui ma ta korraks laulu sisse laenan, aga ta ei tundunud muretsevat," ütleb ta.

Cool D lisab veel, et tekstide puhul ja eriti räpitekstide puhul, on võrdlusel väga oluline tähendus. "See muudab teksti huvitavamaks, ja kellega veel siis võrrelda, kui mitte tuntud isikutega," arvab ta.

Isegi selgeltnägijad on laulu sees

Legendaarse punkbändi Propeller hitt "Helinälg" kõlas esimest korda 30 aastat tagasi. "Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Grapsi tulemas seal mööda mereranda..." on igale eestlasele teada-tuntud laul, kuhu sisse on põimitud mitmeid tuntud tegelasi – Tiit Karuks, Sven Grünberg, Jaak Joala, Rein Rannap, Jaanus Nõgisto... Kuulsa loo tellis ansamblilt raadiomees Tiit Karuks, kes oli teles jõudmas lõpusirgele populaarse muusikasaatega "Helijälg". "Tellisin loo sarja lõpulooks. Ütlesin, et keerake üks käkk," meenutab Karuks.

"Tegelikult on see üks rootsi rahvaviis. Kui ma väike olin, laulis vanaema tihti, et lilla istus vangitornis, aeg oli igav oota," täpsustab Volk. "Lilla tähendab rootsi keeles väikest, ka väikest tüdrukut. Mina siis panin lilla asemele Karuksi vangitorni istuma," meenutab Peeter loo sündimise tagamaid.

Arvestatava hulga lugusid meie pisikese Maarjamaa artistidest on teinud ka nn. alternatiivmuusikakollektiivid, kes laadivad oma lugusid video- ja muusikaportaalidesse. Tundub, et meedias praegu kuum kaup suisa sunnib neid mõnest staarist lugu kirjutama – olgu siis, et niisama naljaviluks tögada või lausa pilkavalt mõnitada. Näiteks kolm aastat tagasi ilmus avalikkuse ette Viljandi ansambli Obikas lugu Vändra-Avelist, mis räägib tema pehmetest tissidest ja pringist kannist. Loo autori ja bändi eestvedaja Juhan Nöpsi sõnul tekkiski mõte teha laul just Avelist seepärast, et ta tollal üsna tihti eri väljaannetes figureeris.

"Ta oli FHMi kaanetüdruk, temast võis lugeda pea igast lehest ja miks mitte teha ühest toredast inimesest üks tore lugu," naerab Nöps. Ta lisab, et tegelikult on see odava populaarsuse peal ratsutamine ja tahe teha halba huumorit. "Staaride ülistamine ja nende solvamine pole meie jaoks võõras ja oma uue bändiga Nekrostrike on meil lugu Eesti selgeltnägijatest, kus kõlab ka Pendli-Feeliksi hääl," lisab Nöps.

Mainida võib veel metal-muusika grupeeringuid, kes on lauljuppe üles võtnud nii metroseksuaalist lauljast Vaido Neigausest, staarfotograaf Indrek Galetinist kui ka bravuuritar Anu Saagimist.

Veel kuulsusi laulu sees

Mart Laar on sattunud koos Andres Raidiga Kuldse Trio laulu "Chiri-biri-binn". Teda loetletakse Hiinamaad külastavate kummaliste tegelaste seas ühes reas isakese tsaari, Walesi printsi ja Elvis Presleyga.

Ansambli Jäääär loos "Glory Halleluuja" möödub laulu esitaja akna alt terve rida Tartu kuulsusi: Matti Milius pildiraamiga, Ago-Hendrik koos Elle Kulliga, Juhan Peegel kreemitordiga, Jaan Sööt uue pruudiga ja samas vaimus edasi.

Punkansambli JMKE laulus lamab viisakalt öeldes kemmergu taga Edgar Savisaar, seejuures põiki Marju Lauristini peal. Laulu kontekst lubab arvata, et siiski Interrinde poolt mahalastutena, mitte siivututel eesmärkidel.

A-Rühma laulus "Popmuusik" väidetakse: "Löön su maha, nagu moslem lööb lamba, neonats juudi, Othello oma pruudi, kallale ässitan sul Marju Kuudi..."

HU? hitis "Depressiivsed Eesti väikelinnad" on ära märgitud ansambel Smilers, kes depressiivsetes väikelinnades tihti suvetuuril käib.