Setomaa – Eesti temperamentseim (1)

"Setomaa on selline paik, mis oma eripära, teistmoodi hõngu ning mõtlemisega rahvast ligi tõmbab," lisab ta.

Setomaale on külalised väga oodatud ning selle tarvis ka Setomaa piirid kenasti siltidega tähistatud. "Ajaloolise piiri märkamine on lihtne, see läheb mööda Piusa ja Mikitamäe juurest mööda Mädajõge. Setomaa selle osa üle, mis jääb Venemaa aladele, vaieldakse muidugi jätkuvalt," kõneleb juurte poolest küll Petserimaalt pärinev, kuid alles paar-kümmend aastat tagasi pärast abiellumist Tallinnast Setomaale elama kolinud Rieka. Kuigi setokesed muist Eestimaa asukatest Rieka sõnul nii kultuuri kui temperamendi poolest päris tublisti erinevad, mitte-setodel neid peljata siiski ei maksaks: "Setod on küll oma iseloomult eestlase jaoks veidi äkilised ja temperamentsed, kuid võõra juuresolekul mitte metsikud, vaid sageli tavapärasest kinnisemadki."

Rieka kinnitusel tunnetab iga Setomaale jõudnu kohe ka sealset teistsugust õhustikku. "Minu enda jaoks võiks Setomaa kõige täpsem märksõna olla improvisatsioon. Ja seda kõiges, sest ka setode põlised laulutraditsioonid põhinevad improvisatsioonil. Käsitöö samuti. Samasugust mustrit pole rahvariiete juures isegi kahel õel. Mustrit edasi andes tehti meelega vigu, et tegija mõtleks oma peaga," räägib Rieka. Muide, alles mullu septembris kanti seto traditsiooniline laul leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Setomaa üritused on kuuldavasti ülivinged. "Kui tuleb kirikupüha, võib 180 inimesega külas olla ühtäkki kaks-kolm tuhat inimest. Kuningriigi päeval lausa viis-kuus tuhat," ütleb Seto Seltsimaja juhataja.

Kui mõni Setomaa külalistest pelgab, et ta setokeste kõnest aru ei saa, siis selle vastu aitavat Rieka sõnul, kui lasta setodel rääkida hästi aeglaselt ning juttu mitu korda üle korrata: "Setod on meelsasti nõus seda tegema."