Sel puhul tuleb kokku kunagine võttegrupp ja kutsub ühes ka näitlejad. Nii palju, kui neid laiast ilmast leida on. "Kogu filmi ja mõistagi ka meie grupi hing, kelle ümber kõik keerles, oli tollal nelja-aastane nukitsamees Egert Soll. Loodame tedagi näha, kuigi ta hoiab praegu väga madalat profiili ja elu on paisanud teda näitlemisest nii kaugele, kui see üldse kujutletav on," räägib lavastaja ja stsenarist Helle Karis. "Kuigi teatrikooli ta proovis, sisse ometi ei saanud."
Helle Karis-Murdmaa ei jõua siiani ära imestada, milline vedamine Egert neile oli. "Ta oli ainus osaline, kes jõudis meie filmi ise. Noh, naabrimemme käe kõrval – ta arvas, et tegu on elusa nukitsamehega. Oligi! Midagi paremat oli võimatu välja mõelda."
Kangekaelne isemõtleja
Lavastaja meenutab, et see pisikeste punutud – mitte kleebitud – sarvekestega tegelane oli oma lapsemeelsuses nii siiras, kui olla võis. Samas aga teadis ka imehästi, et ta on näitleja ja need peavad veidi teistmoodi käituma. Ja oma töö eest tasu küsima. Viimases otsas ei näidelnud nukitsamees enam enne, kui ta kommi sai. Ta ei võtnud kohe üldse vedu, enne kui iiris Kiss-Kiss peos oli.
"Mäletan, et käsil oli episood, kus nukitsamees tuli nutma ajada. Tegelane ei võtnud aga üldse vedu. Lasime tal rahus olla. Kuni ta ise kogemata mingi terava asja otsa astus, ja poisil oli nii valus, et võttiski vee välja. Müksasin operaatorit, et ruttu, Egert nutab. Poiss märkas, et teda filmitakse. Pisarad said kui peoga pühitud ja ta karjus põski punnitades kaamera poole: "Ei tohi mind filmida! See on mu isiklik nutt, mitte teie oma!"
Egertis sündis nukitsamees aegamisi. "Tal tuli harjuda koledate metsainimestega, ja see tuli tal pikkamööda," meenutab lavastaja kunagist peaosalist. "Isemõtleja ja jäärapäine, kes tihtipeale ei kuulanud kaasas olnud emagi keelusõnu. Ja jälle tuli Tallinnast kohale tellida isa, kes ainsana poisile päitsed pähe oskas panna."
Kommentaarid