Noorkirjanik Margus Karu: olin gängis narri eest, et mind ei pekstaks (29)

Romaan "Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Edasi järgneb juba lugu heidikustaatusest välja rabelemisest.

Gäng kehtestas end vägivallaga

"Klassis oli võim pahade poiste käes ja koolis oli domineeriv grupp, keda kõik teadsid," meenutab Karu seiku põhikooliajast Lasnamäel. Grupp kehtestas end vägivalla ja ülbusega. "Seal oli omamoodi süsteem – kõik oli staatusepõhine. Olid liidrid ja kui nendega tülli läksid, läks sul halvasti," avaldab Karu, et võis juhtuda sedagi, et näiteks kellegi ema auto soditi täis. Temal õnneks midagi sellist ei juhtunud.

Karu ei saa öelda, et oleks sellesse kampa hingeliselt kuulunud. "Veetsin nendega aega küll, kuna paremat asendust ei olnud, aga inimesel on sõpru vaja. Käisin nende pidudel ja olin seal pigem nagu narr või lõbustaja," tunnistab Karu. "Kordagi peksa ma ei saanud. Et tegin nalja ja olin tore, siis mind aktsepteeriti selles seltskonnas," räägib Karu, kuidas ta gängieluga toime tuli.

Margus teadis, et liigub kunagi edasi ning hinges püsis lootus leida ka päris sõbrad. Sarnaselt romaani peategelasega jätkas temagi pärast põhikooli õppimist eliitkoolides – keskkooli suundus ta mainekasse Noarootsi gümnaasiumi, kuid 11. klassi tuli tagasi Tallinna, mitte vähem mainekasse Gustav Adolfi gümnaasiumi. "Seal enam teravaid ja traagilisi sündmusi ega otsest avalikku alandamist ei olnud," nendib noorkirjanik.

Varem on romaani autor katsetanud stsenaariumide kirjutamisega. Seda tuli tihti ette ülikooliajal, kui õppis filmirežissööriks. "Mõte end ilukirjanduses katsetada tuli kuskil kaks aastat tagasi – proovisin ja kirjutasin mõningaid lõike, aga tööelu ja igasugu muud hobid võtsid võimust. Mul lihtsalt ei olnud aega sellega tegelda! Ei olnud aega mõelda," avaldab Karu, et reklaamiprodutsendina töötades kulutas ta palju aega, et teostada teiste inimeste genereeritud mõtteid.

End kirjanikuks veel ei pea

Ennast kirjanikuks tembeldada Margus veel ei julge. "Tegelikult on ju mu elus ja päevas-nädalas palju teisi faktoreid, mis võtavad isegi suurema tööaja kui kirjutamine," tunnistab praegugi reklaamiprodutsendi ametit pidav Margus. "Ma ise ka ei tea veel, kuhu ma teel olen ja kuhu lõpuks välja jõuan," tunnistab ta ja lisab, et ehk 59aastasena, kui on andnud välja üheksa romaani, julgeks ta öelda, et on kirjanik.