ÕL ARHIIV | Eesti nõid on tarvilike oskustega spetsialist

Keskmine Eestis elav nõid – teadja või ravitseja – oli pigem meesterahvas, kes pidas oma perega talu ega erinenud elulaadi ja väljanägemise poolest palju naabrimehest.

Üks kummaline nähtus temaga siiski kaasnes: ta oskas ravitseda. Peale vilumuse määrata ja praavitada tõbesid – keeta näiteks köha korral raviteed – oli tal ka mingi vägi, mis aitas inimesi ja loomi tervendada. Või kadunuid otsida. Või koguni kaitsta kaaskondlast halva maagilise mõju eest.

Valu nagu peoga pühitud!

Sada aastat tagasi elas Muhumaal tubli talupidaja, kalur ja ravitseja Korja Madis.

Maausuline Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse eestvedaja, on rääkinud kahe inimesega, keda Korja Madis arstis.

Ahto Kaasik: «See mees oli 90aastane, kui meenutas, kuidas tal oli noorena valulik kurgupaistetus, mis lõppes juba sellega, et ta hingas väga vaevaliselt. Isa viis ta siis talvel reega – kiirabi korras – Madise juurde. Ja Korja Madis oli lihtsalt katsunud ta kaela – rääkides samal ajal poisi isaga juttu – ning juba katsumise ajal poiss tundis, et valu kadus, et ta sai jälle hingata. Koju jõudes oli kõik korras.»

Kuidas sellist lugu seletada?

«Ma arvan, et asi oli Korja Madise väes, millega ta suutis poisi haiglast väge muuta,» pakub Ahto Kaasik. Ta on ise ka ravitseja juures käinud ja kogenud korra abi, mida on keeruline lahti rääkida; ja Ahto vanavanaisa oskas suurepäraselt hobuseid tervendada.

Teise loo, mida Ahto Muhumaal ravitseja Korja Madise kohta kuulis, rääkis talle vana naine, kes oli tüdrukuna viidud Madise juurde koleda hambavaluga.

Ahto Kaasik: «Seda hammast oli juba püütud koduste vahenditega välja tõmmata. Ka kõik muud rahvalikud ravivõtted olid ära proovitud. Ja siis viimases hädas mindi Madise juurde. Ning Madis ei olnud teinud muud, kui katsunud käega põske ja rääkinud rahulikult tüdrukuga juttu. Ja taas – juba katsumise ajal oli valu kadunud!»

Oskus ravida oli pigem koormaks

Korja Madis ei võtnud oma töö eest mingisugust tasu: ei toiduaineid, ei raha.

«See oli talle nagu kohustus, mis oli kaasa sündinud koos väega,» ütleb Ahto Kaasik. Kui Korja Madise tütar uurinud kord isalt, kas taat õpetaks tallegi oma teadmisi, ohanud Madis: «Kulla laps, sul tuleb taluga niigi palju muret.»

Kuigi sageli anti raviteadmisi edasi isalt pojale ja emalt tütrele – Eestis on mitu kuulsat külatarkade suguvõsa –, oli oskus ravitseda pigem lisakoormus, mis ei teinud kedagi õnnelikumaks.

«Tänapäeval arvatakse, et nõiavõimed on midagi, mis muudavad inimese eriliseks ja tema ühiskondlik staatus tõuseb, aga omal ajal see oli suur vastutus ja koorem, mis tuli ära kanda ja mille üle pigem ei rõõmustatud,» pakub Ahto Kaasik.

Maausuline Kaasik on kindel, et ravitsejad on olnud eestlastele asendamatud inimesed.

«Me oleme 10 000 aastat siin arstideta elanud ning ellu jäänud, ja loonud meeletult rikka vaimse pärandi,» leiab Kaasik selge seose rahva elujõu ning seda muserdada üritanud ihu- ja hingehaigustega toime tulnud ravitsejate vahel.

Ravitsejatelt nõutasid abi koguni üdini kristliku taustaga mõisnikud. Rääkimata sellest, et kuigi ka nõukogudeaegses Eestis ei vaadatud nõidadele hästi, käisid mitmed kõrged parteilased ja ametnikud nende juurest abi otsimas. Käivad nüüdki.

Kaika Laine on väitnud, et temale on oma muret kurtnud koguni üks Eesti president.

Eesti nõid ei tunne luuasõitu

Heade nõidade kõrval, kes aitasid näiteks hambavalu puhul, tunti ka halbu nõidu.

Jah, nemad olid enamasti siitsamast külast pärit üksikuks jäänud kurjad vanaeided, kes iseäranis aktiviseerusid jõulude ja jaanipäeva aegu, ka munapühade kandis.

Aga luuasõitu ei osanud neile keegi süüks panna. Kui nõid rahvapärimuses üldse mingi eriskummalise transpordivahendiga liikles, siis lendas ta pigem palgi või linalõuguti seljas.

Linalõuguti kõrval, olgu tähendatud, näeb keskmine luud välja sama tugev riistapuu nagu sadulveoki külje alla pargitud tõukeratas.

No ja volbriööst ei teadnud eesti nõiad – ei head ega kurjad – mitte midagi. See oli lihtsalt üks kevadõhtu, mil haned kihutasid pesitsema ja metsa all möllas sinilill.

Eestis on hukatud vähemalt 65 nõiduses süüdi mõistetut

Kuigi tulesurm oli nõiale täiesti seaduslik karistus varemgi, pole andmeid, et enne XVI sajandit oleks seda Eestis praktiseeritud. Surmaotsusega lõppenud nõiaprotsessid jäävad Eestis enamasti XVII sajandi esimesse poolde. Teadaolevalt viimane surmanuhtlus määrati nõidumise eest 1694. aastal.

1520–1819 peeti Eestis 145 nõiaprotsessi. Tõsi, mõne aastakümne kohta andmed puuduvad.

Kokku süüdistati neil protsessidel nõidumises 218 inimest, kellest vähemalt 122 olid mehed. Surmamõistetuid on teadaolevalt 65.

Kongla Anne ennast-ohverdav tulesurm

Tuntumaid tulesurma määramisega lõppenud nõiaprotsesse oli 2. mail 1640. Viru-Nigula kihelkonnas tunnistas Kongla Ann ennast süüdi vastsündinud mõisapreili surmamises ja osalemises Varudi mõisa süütamises.

Teadaolevalt oli mõniteist aastat varem Viiburist Virumaale kolinud Anne tütar mõisas ammeks. Kuni imetatav mõisapreili haigestus ja suri.

Usutavasti selleks, et päästa oma ammest tütart mõrvasüüdistusest, rääkis Ann, kuidas ta moondas end nähtamatuks koeraks ja käis sel moel mõisas mõisapreilit haigeks tegemas. Et nõiatembud kõlaksid usutavamalt, rääkis Ann ka oma osalusest Varudi mõisa süütamisel. Sealsel sündmuskohal viibinud ta tuulispasana.

Enne noore mõisapreili surma pole ainsamatki teadet, mis vihjaks Anne üleloomulikele võimetele. Kohtuprotsessil – seal kuulati end üles andnud Anne hea ja kurjaga, see tähendab: ka piinati – veenis ta kohtunikke, et on ühenduses mustade jõududega.

Sellel protsessil küsitleti veel üht naist: Kärtu Varudi külast. Nimelt ütles Ann ülekuulamisel, et Kärt on teine siinkandis tegutsev nõid. Ka Kärtu piinati, aga tema ei tunnistanud midagi üles. Pakkus hoopis, et Anne ammest tütar oli see, kes mõisapreili haigeks tegi.

Igatahes lõpetasid Anne elu leegid.

Põletamine oli kiriku meelest toiming, mis vabastas nõia saatana haardest. See oli midagi inimese hinge päästmise, hingehoiu laadset.

Milliseid nõidu võib volbriööl kohata?

Rohukeetja-nõid

Tunnevad väga paljude Eestis kasvavate ravimtaimede energeetikat ja teavad, kuidas ammutada nendest elujõudu. Kasvatavad taimi oma aias, kuid tõeliste korilastena käivad ka metsas, niitudel ja aasadel korjeretkel. Segavad kokku kümmet erinevat tinktuuri, keedavad taimesalve ja 99 tõve rohtusid nii pealemäärimiseks kui ka sissevõtmiseks. Oskavad maarohtudega vererõhku alandada, nahalööbeid kaotada ja astmahoogusid leevendada.

Reeglina on rohukeetjad naisnõiad, enamasti klaari näonaha ja rõõsa jumega. Mett armastavad rohkem kui vastassugupoolt.

Vitsamees-nõid

Kuna suurem osa kaevudest on Eestis juba valmis kaevatud ja paljud majad tsentraalveevärgi peal, on vitsamehed pidanud oma spetsiifikat täiendama.

Tööpõld on lai, sest ka tubastes tingimustes on, mida mõõta: enamik eestlasi on valinud magamiseks lootusetult vale asukoha. Sajad inimesed sikutavad nende tegevuse tulemusena nagu sipelgad oma voodeid ühest seinaäärest teise.

Vitsamehed aitavad kuuldavasti ka lastetul abielupaaril järglasi saada. Vajadusel mõõdetakse näiteks välja elamukrunt, kuhu siis perekonnapea hakkab maja ehitama. Kui viimane on valmis, saab ka laps lõpuks eostatud.

Nõid-kaardipanija

Enamasti on tegemist naisnõidadega, kes loevad kaarte nagu avatud lauluraamatut. Väga tugevad elus karastunud psühholoogid, kes mõistavad kehakeelt ja loevad vajaliku info välja juba teie näoilmest. Kaardid on peamiselt kliendi jaoks, ennustaja võtab vajaliku infoväljadelt ja juhib mängu.

Viimastel aastatel on moodi läinud kaartidelt firma rahalist seisu ja personali liikumist küsimas käia. Kaardid räägivad tõtt ja selle eest tuleb reeglina palju maksta.

Tähetark-nõid

Selliseid nõiakesi kerkib nagu seeni pärast vihma. Astroloogia kohta on avaldatud nii palju tarku raamatuid, et sünnikaardi ja isikliku horoskoobi koostamine on jõukohane paljudele. Ei mingeid erialateadmisi, pingelist koolitust ega head füüsilist vormi – istu kodus ja koosta horoskoope!

Ja kuni leidub ullikesi, kes tahavad teada, kuidas klapib omavahel kooselu Neitsist mehel Amburist naisega ja kas nad võivad perre võtta koerabeebi, kes on sünnilt Kaljukits, käib tähetarkade käsi väga hästi.

Kondinäppija-nõid

Ei maksa segi ajada massööridega, need on sootuks eri rahvas! Tubli kondinäppija haarab ootamatult teie käe või jala oma pihku ja kukub mudima.

Kõik võib väga hästi minna ning lihaspinged ja närvivalu tõmbub seansi tulemusena tõepoolest tagasi. Siiski tasub ettevaatlik olla: kui asi kaelaragistamiseni läheb, nii et teie kael sarnaneb nõia pihkude haardes kohviveski vändaga, tõstke kisa! Ka ei maksa kondinäppijat lasta küünarnukiga selja kallale või kubemesse tšakraid avama.

Lektor-nõid

Peavad ennast vaimseks valgustajaks. Esinevad peamiselt suurema auditooriumi ees, liiguvad kogu Eestis. Võimalik, et neil on oma firma ja ennast nimetavad nad peaspetsialistiks. Lektor-nõiad naudivad oma häält, räägivad palju ja korraga kõigest.

Lause hargneb nagu puu mitmeks osaks ja see jääbki lõpetamata, nagu enamik väljaöeldud mõtteidki. Selle alaliigi meesnõiad kipuvad naiskolleegidest edevamad olema. Praktiline kasutegur kipub tühine olema, sest suuremale osale küsimustest jääb vastus saamata. Aga see-eest saab näha teatrit.

Milliseid nõidu võib volbriööl kohata?

Nõid-selgeltnägija

Näevad väga selgelt, kõige selgemad on nende unenäod. Juba varases lapsepõlves teadsid nad, kummas käes on emal kompvek. Selgeltnägijatel on väga täpne info poliitilistest sündmustest, looduskatastroofidest, kadunuks jäänud inimestest ja varastatud asjadest. Oma töös kasutavad nad pendlit, mõned ka kristallkuuli. Selgeltnägijad näevad ilmeksimatult ette laevahukkusid ja lennukatastroofe. Ainult et neile pole antud võimalust ohtudest ette rääkida – ikka tagantjärele. Või pole nad veel kohtunud sellega, keda selgelt nägid.

Psühho-nõid

Nad peavad ennast ka suhtekorraldajateks, kuid enamasti siiski psüholoogideks-perenõustajateks. Neil pole küll vastavat akadeemilist tausta, aga see-eest on nad õppinud karmis eluülikoolis: «Ma tean, mida sa tunned.» Mitmed neist on pidanud õpingute käigus ka kinnipidamiskohas viibima, kuid see õppetund on toimunud nende endi valikul, mitte sunniviisiliselt. Suure lugemusega psühho-nõiad on natuke tegijad igal alal. Otseselt kätt inimese külge ei pane ja ravima ei hakka, kuid ajusid komposteerida oskavad suurepäraselt.

Nõid-imearst

Küllalt haruldane nõialiik. Nad ei ole arstid, kuid ometi ravivad. Reaktsioon nende tegevusele on kahesugune – ühed, kes kiruvad, teised, kes kiidavad. Nad ei kutsu enda juurde ise kedagi, kuid ometi on nende jutule raske pääseda. Teerada nendeni reeglina ei rohtu, sest info liigub suust suhu ja põlvest põlve. Teavad, miks mõni inimene lahkub elust süütu köha läbi ja teine saab võitu viimase astme vähist. Usuvad saatusesse ja iseenda võimetesse.

Loitsunõid

Salapärased tegelased. Mõned eksemplarid on varustatud ka šamaanitrummiga. Teavad väe võimu. Kasutavad oma töös peamiselt loitsusid ja arvestavad väga kuufaasidega.

Neil on igaks eluolukorraks tähendussõnad. Nad oskavad õpetada, kuidas meest koju tagasi tuua ja kustunud armastust lõkkele puhuda. Kuhu torgata nõel, kuhu pista äralõigatud juuksesalk, kuidas inimest zombistada…

Nõid-energeetik

Väga arvukas liik, bioenergiatega töötavaid nõidu on Eestis väga palju. Mõõdavad inimese energiavälja ja kui midagi on puudu, siis kõigepealt korrastavad energia ning siis lisavad universumist vunki juurde. Millistes ühikutes käib mõõtmine, pole teada. Bioenergeetikud ei tegele haiguste diagnoosimise ega ravimisega, see ülesanne jääb inimesele kodutööks. Küll aga oskavad nad välja pendeldada, kes on sinu energiavampiir. Sageli kutsuvad inimese kordusseansile: «Helista, kui sul halvem hakkab!» Reeglina hakkab ka.

Lugu ilmus algselt 30.04.2010.