70 pole mingi vanus, alati šikk Al Pacino!

Al Pacino on väheseid Hollywoodi näitlejaid, kelle osalus peaaegu alati filmi kvaliteeti tõestab. Vitaalsel vanameistril on voli mängida vaid neis linateostes, mis tema meeli erutavad. Ent tee kuulsuseni oli üsnagi okkaline...

25. aprillil 1940 New Yorgis Harlemi linnajaos sündinud poisile panid vanemad nimeks Alfredo James.

"Ristiisa" filmide staari isa oli sündinud Sitsiilias Corleones nagu tema kuulsaim tegelaskujugi.

Pacinol on neli õde, neist noorima lapsendas Pacino isa, olles neljandat korda abielus.

Ema-isa lahutasid, kui poiss oli vaid kaheaastane. Sonnyks hüütud poisi suuremaks eeskujuks sai emaisa, kes kandis samuti Jamesi nime.

Väikest kasvu põnn üritas naabruskonnas populaarsust võita väitega, et tal on kodus kümme inimliha armastavat saksa lambakoera.

Näitlemishuviline nooruk jättis 17aastaselt kooli pooleli, et oma kirele pühenduda. Kuid läbilöök ei õnnestunud ega õnnestunud ning Al vajus depressiooni ja langes alkoholi küüsi. Lisaks vahistas politsei noormehe 1961. aastal tulirelvaga.

Nõrganärviline ema ei pidanud sellisele pingele vastu ja suri, kui Pacino oli vaid 22. Enesesüüdistustes vaevlev poeg leidis unustust narkootikumidest.

Nüüdse filminduse superstaari päästjaks osutus Lee Strasbergi kuulus näitestuudio, kuhu ta 1966. aastal õppima pääses.

Pacino kaalus lavanime Sonny Scott, et teda Itaalia perekonnanime järgi stereotüüpsetesse rollidesse ei määrataks.

Al sai teatris tuule tiibadesse sotsiopaadist narkomaani rolliga Broadway draamas "Kas tiiger kannab lipsu?", mis tõi talle maineka Tony auhinna.

Kriitikutelt pälvis ta kiidusõnu teise narkomaanina filmis "Paanika nõelapargis", kuid tuntuse tõi 170sentimeetrisele intensiivse pilguga mehele Francis Ford Coppola "Ristiisa" (1972), kus ta mängis noort Michael Corleonet, kes vastu tahtmist oma kriminaalse perekonna tegemistesse tõmmatakse. Maffiasaaga tõi näitlejale mitu Oscari nominatsiooni.

Saatuse iroonia: kui Al Michaeli rolli kandideeris, praakisid stuudiobossid ta korduvalt välja kui "selle kääbuse Pacino". Ainult Coppola võitles noore näitleja eest kirglikult. Võtted käisid tõtakalt, sest nii režissöör kui ka peaosatäitja kartsid stuudiost sule sappa saada. Ometi kujunes "Ristiisast" mõlema mehe läbilöögifilm.

Pacino filmidest on lausa kultusliku kuulsuse pälvinud ka "Arminägu" (1983), "Armastuse meri" (1989), "Naise lõhn" (1992). Viimasega, kus ta kehastas pimedat koloneli, kes kogenematu koolipoisi elu muudab, pälvis näitleja kauaoodatud Oscari. Mitmes stiilses kriminullis on Pacino mänginud koos põlvkonnakaaslase Robert De Niroga.

Pacino on legendaarne äraütleja: eri põhjustel on ta loobunud näiteks sellistest filmidest nagu "Tähesõjad", "Kramer Krameri vastu", "Sündinud 4. juulil" ja "Kaunis naine". Kui "Ristiisa" režissöör Coppola oma kauast koostööpartnerit Vietnami sõja teemalisse "Tänapäeva apokalüpsisesse" kutsus, ütles too viisakalt, et on Francise heaks valmis ükskõik mida tegema, ent sõtta ta Coppolaga ei lähe.

Äraöeldud filmidest kahetseb Pacino enda sõnul kõige rohkem "Tavalisi kahtlusaluseid" (1995).

Oma produktsioonifirmale on Pacino nimeks pannud Chal Productions.

Legendaarne poissmees pole kunagi abiellunud, ent tal on kolm last: täiskasvanud tütar Julie Marie suhtest draamapedagoog Jan Tarrantiga ning 2001. aastal sündinud kaksikud Olivia ja Anton, kelle ema on näitlejanna Beverly D’Angelo.

Pacino kunagiste kallimate hulka kuuluvad näitlejannad Diane Keaton ja Jill Clayburgh.

Alati šikk Pacino tunnistab, et on olnud väga edev mees. Playboy intervjuus väitis ta, et sai nooruses kino uksehoidja kohalt kinga, sest ülemus oli ta tabanud end tööajal peeglist imetlemast.

Näitleja Alec Baldwin, kes mängis koos Pacinoga filmides "Glengarry Glen Ross" ja "Richardit otsides", kirjutas vanemast kolleegist ja Stanislavski meetodist New Yorgi ülikoolis diplomitöö.

Pacino on kirglik Shakespeare’i austaja. Tema režissööridebüüt, dokfilm "Richardit otsides" (1996) näitab kuulsa "Richard III" lavaletoomist. 2004. aasta filmis "Veneetsia kaupmees" mängis Pacino Shylockit.