«Ma väga armastan vanu Vene filme. Neis kõigis on teatud nostalgianoot sees,» ütleb Rakvere Teatri näitleja Ülle Lichtfeldt, kes juba homme Jõhvi kontserdimajas koos Gerli Padari ning Vene teatri näitlejate Eduard Tomani ja Aleksandr Ivaskevitšiga filmimuusikakontserdiga «Seitseteist kevadist hetke» publiku ette astub.
«See on natuke liialdatud, aga me kõik pärineme oma lapsepõlvest. Minu mängukaaslasteks olid valdavalt venelased ning minu lapsepõlve multifilmid, filmid ja muusika olid valdavalt Vene päritolu,» selgitab Ülle, miks talle selle ajastu muusika ja film tänini hingelähedased on. ««Moskva pisaraid ei usu» on mul DVDna olemas – aeg-ajalt, kui tuju on paha, panen ta ikka jooksma. Ma arvan, et tänu suuresti selle filmi nimiloole sai ka mu teine tütar Aleksandra oma nime,» ütleb Ülle, kelle esituses kõlavad kontserdil lood sellistest Vene filmišedöövritest nagu «Moskva pisaraid ei usu», «Julm romanss» ja «Briljantkäsi».
Ülle ütleb, et armastus vene muusika vastu ei ole temas siiamaani kustunud ning et tema vaieldamatud lemmikud olid Aleksander Rosenbaum, Alla Pugatšova ning ansambel Kino. «Ja filmidest meeldis mulle veel «Julm romanss», kus on imekaunid laulud. Sealt alates on nad mind kogu aeg kummitanud. Ise hakkasin ma neid laulma tänu Estonia ooperikvartetile. Enam-vähem sain hakkama, kuigi ma jumala eest ei pea ennast lauljaks. Laulja leiba ma küll süüa ei taha, minu jaoks on see liiga raske,» on tumedat verd ja publiku südamed eriti just vene romanssidega võitnud näitlejanna samas enesekriitiline.
Plaati ei plaani
Ülle kinnitab, et teadaolevalt tema soontes mustlase või slaavi verd ei voola. «Aga Eestimaalt on ju üle trampinud kõikvõimalikke rahvusi. Nii et kes seda teab,» lisab ta kavala muigega. Vene keelega aga puutus ta kokku juba varajases lapsepõlves. «Ju sealt ka armastus vene keele ja vene kultuuri vastu,» vihjab ta.
«Rakveres kõrvalmajas elasid venelastest sõjaväelaste perekonnad ja kuidagi nii juhtus, et mänguseltskond oli poistekeskne. Nii et kõikvõimalikud sõja- ja luuremängud ning noaloopimised olid minu igapäevamängude pärisosa. Ja mul olid väga head vene keele õpetajad,» viib Ülle jutu kooliaega. «Nii et ma teeks nimelise kummarduse õpetajatele Veera Liigerile ja Ursula Kempile. Veera Liiger oli mu esimene vene keele õpetaja, kes ladus mulle esialgu vihikulehe suurusi ühtesid. Aega võttis, aga asja sai, ning hiljem asendasid ühtesid viied, mis aga olid millegipärast vihikus tunduvalt väiksemad,» naerab ta.
Kontserdil astub Ülle üles kolme soololauluga ja laulab duetti Aleksandr Ivaskevitšiga.
Nii mõnigi näitleja on ilmutanud ka oma sooloplaadi. Kas Ülle ei ole selle peale mõelnud? «Ei-ei-ei!» vehib ta kätega. «Nii suurt ambitsiooni mul pole. Teine asi, kui on vaja kusagil näidendis laulda või teha selline väike kontsert koos selliste suurepäraste lauljatega nagu Gerli Padar või laulvate näitlejatega nagu Eduard Toman ja Aleksandr Ivaskevitš…»
Samas tunnistab ta, et plaadi jagu laule, mida ta aastate jooksul laval on laulnud, tuleks kokku küll. «Neid plaadile panna tähendaks aga väga palju tööd, aega ja raha. Nii et esialgu jään ma oma liistude juurde,» ütleb Ülle Lichtfeldt esiotsa veel kindlalt.
Kokku kaks kontserti
Filmimuusikakontserdil laulavad Gerli Padar, Ülle Lichtfeldt ning Vene Draamateatri näitlejad Aleksandr Ivaskevitš ja Eduard Toman, keda saadab Toomas Lunge bänd.
Esitusele tulevad laulud filmidest «17 kevadist hetke», «Armastus tööpostil», «Moskva pisaraid ei usu», «Briljantkäsi», «Kaukaasia vang», «Kolm musketäri», «Hüva leili» ja «Julm romanss».
Publikule näidatakse ka katkendeid nimetatud linateostest. Kontserdi lavastaja on Ain Mäeots.
Kommentaarid