Miep ja teised Anne Franki isa Otto alluvad varustasid natside eest redutavat juudiperekonda toiduga, kirjutab BBC. Frankide pere varjas end Amsterdamis Otto kontorihoone salajases juurdeehitises. Teismelise Anne liigutav päevik kaks aastat kestnud salaelust, millele tegi lõpu reetmine, on üks kuulsamaid holokausti dokumente. Lapse märkmed päästis just nimelt Otto Franki sekretär Miep, kes varjas neid sõja lõpuni enda juures, lootes kirjapandu ühel päeval tüdrukule tagasi anda.
Miep ja tema kolleegid hoidsid okupeeritud Amsterdamis Annel ja veel seitsmel inimesel hinge sees 1942.–1944. aastani, hoolimata ränkadest karistustest, mis juutide abistajaid ähvardasid.
Annet mäletas Miep väikese täiskasvanuna. «Mõtlesin: heldeke, nii väike laps, ja räägib sellist juttu,» ütles naine ühes intervjuus. Kui võimud redutajatele jälile jõudsid, saadeti nad koonduslaagrisse. 15aastane Anne ja temast neli aastat vanem õde Margot surid 1945. aasta märtsis Bergen-Belseni laagris tüüfusse. Nende ema oli paar kuud varem Auschwitzis nälga surnud.
Anne isa Otto elas perest ainsana sõja üle ning pani koos
Miepiga tütre märkmete põhjal kokku päevaraamatu, mis avaldati 1947. aastal. «Anne Franki päevikut» on kümnetesse keeltesse tõlgituna müüdud kümneid miljoneid eksemplare.
Miepist sai päeviku kõneisik, kes ringreisidel jutustas Annest ja tema katsumustest, võttis ägedalt sõna holokaustieitajate ning nende vastu, kes nimetasid päevikut võltsinguks. Enda panust Hollandi juutide kaitsmisesse natside eest pidas ta tühiseks.
Vanaproua nimetas kangelaseks näiteks oma vastupanuvõitlejast meest Jani. «Sõja ajal keeldus ta oma tööst rääkimast, öeldes vaid, et ei pruugi ühel õhtul enam koju tulla. Temasuguseid inimesi oli tuhandeid, aga neist polnud midagi kuulda,» ütles Miep Associated Pressile.
Kommentaarid (0)