Peeter Mardna: millal kaalusaadete tegijad mõrva eest kinni pannakse! (1)

"Igasuguseid idiootsusi võib ju teha," pahandab doktor Peeter Mardna TV3 kaalusaatest rääkides. "Aga täissaledate daamide järsk kaalulangus viib reeglina sapikivide tekkeni. Millele järgneb operatsioon, mis alati ei pruugi õnnestuda."

Mardna kritiseerib teravalt ka kaalulangetamises võistlejatele määratud füüsilist koormust. Tema meelest peaks treeninguprogramm olema koostatud kolme aasta, mitte mõne kuu ega nädala peale. Praegu aga tehakse kasu asemel kahju.

"Meie liigesed ja luud on ikkagi looduse poolt loodud keskmiselt 70–90 kilo jaoks. Kui peal on kaks korda rohkem, siis... Kui panete autole, mille kandejõud on pool tonni, peale kaks tonni, siis vaadake, mis teie autoga juhtub,." ütleb ta samas, et oma kaalu eest hoolitsemine on mõistlik.

Kuid mitte nagu saates – inimesi tagant piitsutades. "Ootan seda aega, kui nende nõuannete järgi talitanud inimene kaebab saadete tegijad kohtusse ja nood kriminaalkorras mõrva eest kinni pannakse," ütleb Mardna pahaselt.

Hurjutustega ei koonerda ka Peetri spordiarstist poeg Mihkel Mardna, kelle arvates on drastiliste kaalulangetusmeetodite propageerimine televisioonis ebaeetiline, võib-olla isegi lausa kuritegelik.

Arst: võistleja võib koguni surra!

"See, mis saates toimub, on kõige pesuehtsam ülekaaluliste inimeste tervise rikkumine," põrutab Mihkel Mardna. "Sellist asja ei tohiks näidata ega teistele eeskujuks seada. See on lubamatu!"

Spordiarsti meelest on lausa kurioosne, et 150kilone mees pannakse 400 meetrit jooksma nii kiiresti, kui ta jaksab. Seejärel sunnitakse teda katset kordama, ja veel kiiremini. "Ja niinimetatud instruktor jookseb kõrval, utsitab teda tagant – kiiremini, kiiremini, kiiremini! See on potentsiaalselt eluohtlik tegevus," sedastab Mardna. "Mida ütleksid saate korraldajad, kui see mees oleks saanud saate käigus infarkti ja ära surnud? Mis on täiesti reaalne võimalus sellise mehe puhul, kelle treenitus ja valmisolek niisuguseks pingutuseks on nullilähedane."

Peale infarktiohu võivat liigkoormus põhjustada väsimusmurde või põlvemeniski vigastusi. "Liigesed ei ole ette nähtud selliseks tegevuseks, kui kaal on nii suur," rõhutab arst, kelle sõnul peaks kaalulangetaja alustama hoopis leebemal režiimil – sõudetrenažöör, ujumine, vesiaeroobika, kepikõnd. "Aga mitte 400 meetri jooks! Ja sellistel inimestel pole ka hantlite ja kangiga midagi teha!"

Mihkel Mardna usub, et kui osalejad teaksid kõigist ülekoormusega kaasnevaist terviseriskidest, poleks paljud soostunudki saates osalema.

Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool vaatas esimest saadet huviga, lootes, et televaatajadki saavad sealt nõu ja abi. Aga pidi pettuma: "Spordiga ei ole sel küll midagi pistmist! Mind teeb kurvaks see, et inimestele, kes pole eluaeg end liigutanud, tehakse sporditegemine vastikuks. Panna 170kiloseid inimesi treppidest jooksma – no kurat!"

Noole sõnul on absurdne, et mäesuurune mehemürakas, kes ei jaksa pikemat aega püstigi seista, pannakse kohe jooksma. Et sport poleks ohtlik, soovitab Nool nii raskel inimesel esmalt 40–50 kilo kaalust maha saada. Alles seejärel on tal asja staadionile või jõusaali.

Treener: osalejad teadsid riskidest

"Kaalust alla" nn punase võistkonna treener Eva Ottas tunnistab, et kiiret kaalulangust näeb ette saate formaat. Seda kaks korda nädalas vaguralt kõndimiskeppe klõbistades ei saavuta.

"Eesti arstid kujutavadki ette, et paks peab ainult toas lamama. Aga nii ta ju ei saagi kaalust alla!" paneb tohtrite nurin Eva imestama.

Vastupidiselt Noolele leiab Eva, et saates osalejad on nüüd varasemast motiveeritumad harjutusi ja dieeti jätkama: "Nad on ikkagi saanud mingid kilod maha, mida nad varem ei ole veel kunagi saavutanud."

Eva möönab, et tõepoolest on kaks Andrust saatest südamerikke pärast haiglasse sattunud: "Aga eks nad ise teadsid, millega riskivad. Nad ei saanud eeldada, et saates ootab neid ees seitse spaaprotseduuri päevas!" Treeneri kinnitusel läbisid osalejad enne võtete algust arstliku kontrolli ja koormustesti.

Kes võtab vastutuse võistlejate võimalike terviserikete või isegi surma eest? Teleproduktsioonifirma Filmimees peatoimetaja Raimo Kummer ei kommenteeri osalejate ja Filmimehe vahel sõlmitud lepinguid. Küll rõhutab ta, et ülekaalulised tulid saatesse vabatahtlikult ning olid teadlikud, millega on tegu.

Saate väidetavat ebaeetilisust kommenteerides toob Kummer paralleeli formaadi sünnimaa USAga. Tema sõnul pole ka selles riigis, kus on kombeks tühistelgi põhjustel kohut käia, tõsielusarja veel ära keelatud, kuigi osalejaid on lausa kiirabikopteriga haiglasse viidud. Vastupidi, eetrisse on jõudnud juba üheksa hooaega. Eesti versiooni Andrused haigestunud Kummeri kinnitusel mitte võtete ajal, vaid kodus, kui omal käel kaalu langetades üle pingutasid.

Osaleja: arstlik kontroll on liiga nõrk

Ehkki Kummer väidab, et arst oli võtete ajalgi alati käeulatuses, pole südamerikke tõttu nädalaks tilgutite alla pandud Andrus Orgo asjade seisuga päris rahul: "Mina arvasin, et arst viibib harjutuste ajal pidevalt juures!"

Andrus tunnistab, et süüdi oli tegelikult tema ise ja et ta pingutas tõepoolest kodus trenni tehes üle. Saatesse registreerudes kujutanud ta vaid ligikaudu ette, mis katsumused ees seisavad: "Ma ei teadnud, et pean treppidest üles-alla jooksma!" Ilmselt puudulikust ettekujutusest jättiski Andrus registreerumisankeeti täites oma südamehädad kergemeelselt märkimata. Ta tunnistab, et põhjuseks oli hirm – muidu poleks ehk saatesse võetud.