Varguse avastasid teatritöötajad mullu 1. novembril. Ehted olid tõenäoliselt eelmisel ööl või õhtul kaasa viidud kammersaalist, kus remondi ajal ajutiselt töötas teatri raamatupidamine ja asus ka seif. Kadunud olid Liina Reimani hõbesõrmus, mille pärandas Ita Everile Aino Talvi, ning Kaie Mihkelsoni valduses olnud Lisl Lindau kõrvarõngad.
"Täielik vaikus, pole üldse mitte mingit teavet," nendib Ever, et ehetest pole kippu ega kõppu. "Ei usu, et politsei otsiski. Siis oleks ju midagi ka kuulda olnud. Kindlasti ei plaani ma varastatud eset mõne enda ehtega asendada," tõdeb Ever. Paraku on kaunis traditsioon seega katkenud. "See on kindel, olen rääkinud ka Kaie Mihkelsoniga ja mõlemad otsustasime, et meil pole midagi taolist asemele pakkuda."
Ever ütleb, et juhtunu on äärmiselt vastik. "Kuid siiski süüdistan ka meie teatri juhtkonda, sest suurremondi ajal, kui seal vooris nii palju võõraid inimesi, jätsid nad seifi, mida sai lihtsalt võtmega nagu toaukse lahti keerata, hoolimatult proovisaali nurka. Viinud siis pangaseifi need asjadki!"
Teater ootab ja loodab
Kriminaalasi lõpetati selles asjas 8. septembril.
"Draamateater pole siiski kaotanud lootust, et need kultuurilooliselt hinnalised esemed mõnest vargapesast aja jooksul välja ilmuvad," märgib teatri kommunikatsioonijuht Tanel Tomson. "Elu on näidanud, et sääraste varguste lugu laheneb kas kohe või mõnikord ka viit-ajaga mõne suurema juhtumiga koos."
Just nimelt seepärast pole teater veel konkreetsemalt mõelnud koopiate tegemisele või mõnel muul moel reliikviate taastamisele. "Mõlemad reliikviate hoidjad on laval aktiivselt tegevad ning reliikviate edasiandmine uutele hoidjatele pole teravalt päevakorras. Ootame ja loodame," ütleb ta.
Eesti vanima kunsti- ja antiigigalerii omanik Šifara Hindrekson tõdeb, et varastatud esemete müükisattumist on väga lihtne vältida.
"Inimene toob kauba müüki, nõuame alati temalt dokumenti ning paneme andmed kirja." Selline tegevus hoiab Hindreksoni kinnitusel pätid eemal. "Kauba vastuvõtja ei tohi kunagi hakata suhtlema kahtlaste tüüpidega. Neid tuleb nii peletada, et nad enam iial tagasi ei tule! Ja ega vargad tulegi kahtlast kaupa poodidele pakkuma, pigem müüakse need maha laatadel või turgudel. Või kas või pandimajades."
Hindrekson mäletab kadunud mälestusemete lugu väga hästi ja suhtub reliikviate leidmisse skeptiliselt.
"Usun, et need müüdi kuskil turul maha. Seal müüakse ju kõike kontrollimatult. Ehk mõne aasta pärast kuidagi juhuslikult tulevad välja."
Ta soovitab politseil riputada hinnaliste varastatud esemete fotod internetti, et ka inimesed võiksid otsimisel aidata.
Politsei teeb kaupmeestega koostööd
"Ega politsei pole ka jälituskoer, kes peab teiste rumalusi parandama. Inimesed, hoidke oma asju, ärge jätke neid vedelema ja ärge suhtuge ükskõikselt!" hoiatab Hindrekson ja nendib, et antiigiärimeestel on politseiga hea koostöö. Varastatud kraami on tänu sellele ka üles leitud.
"Linn on ju väike ja mina tean täpselt, milline kaubapakkuja võib kahtlane olla ja musta äri ajada. Näiteid ma tuua ei saa, need on ju nii konfidentsiaalsed asjad."
Põhja politseiprefektuur kinnitas Õhtulehele, et politsei teeb koostööd ametlike ehete kokkuostjatega. Ka kõnealuste ehete fotosid näidati kaupmeestele. Tulutult. "Näiteks väärismetall-ehteid vargad paraku ka sulatavad ja pärast ei saagi enam tuvastada, millega tegu oli," ütleb ta.
Pressiesindaja Aleksandra Solntseva sõnul tegi varga tabamise keeruliseks tõik, et remondi ajal vooris teatrist läbi mitusada inimest ja tööd tegi mitu firmat.
Kommentaarid