Anne Veesaar: "Ühel hetkel jõudsin tõdemuseni, et enam ei jaksa: keegi ei armasta ju mind." (1)

Et Rakvere teatri noore näitlejanna Anne suureks armastuseks oli sama teatri lavastaja Raivo Trass, pole enam ammu saladus. Anne ise on sellest varemgi kõnelnud. Kuid sellest, kuidas tema elu suure armastuse otsasaamine ta enesetapukatseni viis, pole Anne varem avalikult kõnelnud: "Ühel hetkel jõudsin tõdemuseni, et enam ei jaksa: keegi ei armasta ju mind. Olin kuulnud, et vingusurm on kõige kergem. Kütsin ahju kuumaks ja kui nägin, et halud on sellised parajad, mitte veel kustunud, keerasin siibri kinni. Seejärel võtsin teeklaasitäie viina ja heitsin magama. Uinusin ja arvasin, et nüüd olengi surnud. Ärkasin meeletu peavaluga, toas oli talumatu kärsahais. Mõtlesin, et kui ma tõesti nüüd surnud olen, on see küll räme! Aga kui elus olen, on kõik vägev!"

"Meil oli Talvoga koos väga lahe."

Õnneks osutus Anne tookordne korter nii hõredaks, et ving pääses välja. Ja mõistus tuli pähe tagasi. "Enesetapp oli emotsionaal-ne otsus," räägib näitlejatar takkajärele. "Seda mu mõistus sel hetkel ei võtnud, et korter võib nii hõre olla. Mõistus ütles vaid seda, et nüüd tuleb tegutseda, kuna elu on lõppenud ja midagi mind enam ees ei oota. Ah, ja seegi polnud mõistus, vaid puhas emotsioon." Lisab veel, et Trass, kelle pärast juhtum ahjuga aset leidis, ei tea toda lugu senini: "Nüüd saab teada, kui ta viitsib mu raamatut lugeda."

Pärast Trassi tuli Anne ellu uus mees. "Oma abikaasat ja tulevase lapse isa kohates teadsin kohe, kes temast minu elus saab," algab peatükk Talvo Pabutist, Anne esimesest kaasast. Anne oli 27aastane, bioloogiline kell kihutas tiksuda ja nii ta pilk elegantse välimusega noormehele pidama klõpsataski. "Tegin endale plaani ja tegutsesin täiesti sihiteadlikult. See ei tähendanud päris ratsionaalset arvestust, kuid koht Raivost ei olnud veel täiesti tühi. Ma ei julgenud enam nii ülepeakaela armuda, sest mul oli ikka veel valus." Nüüd lisab Anne, et võttis Talvo lihtsalt rajalt maha. Muigab kuratlikult: "See ei võtnud kaua aega."

Kooselu kirjeldab Anne kui õnnelikku ja rahulikku, sest Talvoga ei olnud neil ühtegi tüli. "Mis hetkel ja põhjusel see lõppes, on tagantjärele raske öelda," arutleb ta oma raamatus. Ühtäkki ihkas Anne elumuutust, rääkis sellest ka Talvole, ja et suur muutus tähendas Tallinna kolimist, oligi asi ühel pool. Anne ja Ott Tallinnas ja Talvo Rakveres.

"Ootan perast etendust takumise ukse taga."

Kui Anne oma teist abikaasat kohtas, oli ta üle kahe aasta üksikema olnud. Rajalt mahavõtu korras ilmus tema ellu ka teine abikaasa, helirežissöör Jaak Elling. Vanalinnastuudio läks Pärnusse ringreisitama. "Kui etendus lõppes, toodi mulle lavale eriti närtsinud roosibukett, mis nägi välja, nagu oleks prügikastist võetud. Lillesülemi juures oli tapeeditükile kirjutatud kiri: Olen teid näinud Laine Laiuse vilmis "Varastatud kohtumine". Ootan perast etendust takumise ukse taga." Vigase kirja autoriks oli Jaak, kes tõepoolest Annet pärast etendust ootas ja kellega näitlejanna ööklubis nii hoogsalt tantsu vihtus, et tema raske raha eest muretsetud teksased lõhki kärisesid. Vahetati telefoninumbreid, aga sinnapaika asi esiotsa jäigi. "Ta ei tulnud mulle kaks kuud meeldegi, kuid siis, kui meelde tuli, võtsin ta rajalt maha ning kiiresti," meenutab Anne. "Nagu tavaliselt ikka, juhtus mul kõik korraga: mehevahetus, korterivahetus..."

15 aastat kooselu sai lõpu uue armukese, Muusikaliteatri tõttu. Lahku mindi leplikult. "Niisiis muusikali "Tutvumiskuulutus" reklaamkampaanias aastal 2007 ei pidanudki ma oma rolli kuulutusega kohandama. Seal seisis: "49, äsja lahutatud."

"Küsige Ruusi käest, millal pulmad tulevad!"

Raamatu eelviimases peatükis "Kirg 20 aastat hiljem" kõneleb Anne Erik Ruusist, oma praegusest suurest armastusest. Esmakohtumise lugu on kirjas lehekülgi eespool. See puude oli neil kahel Rakveres. Siis, kui Anne veel Talvoga koos elas. Teatrisse tuli uus poiss – Erik Ruus. Lavastuses "Bušman ja Lena" mängisid Veesaar-Ruus peaosi. Prügikolle. "Selles, maailma kõige ebaromantilisemas olukorras hakkas meid Erikuga vastupandamatult teineteise poole tõmbama. Tegelikult on see ebaprofessionaalne, olen nii enne kui pärast armastajaid mänginud, kuid kõik see on koos etendusega lõppenud. Nüüd polnud midagi parata. See, mis minu ja Eriku vahel tekkis, oli hukutav kirg." Tol korral polnud Annest mehe rajalt võtjat, seda tegi Erik.

Salasuhe lõppes tollal Anne lausega: "Erik, nüüd on kõik. Me lõpetame oma suhte." Anne jäi üksi, Erik abiellus. 20 aastat hiljem otsustas Anne mehe uuesti rajalt maha võtta. Nahistas end nii muuseas Rakverre etendusele, sai Erikuga pärast etendust kokku ja nii see läkski: "Helistada Erik mulle ei julgenud, võtsin ise temaga ühendust ja läksin varakevadel külla. Edasi polnudki vaja rohkem rääkida. Me jäimegi kokku. Ja Jumal tänatud, et me vahepeal kohtunud ei olnud, sest nüüd on meie suhtel hoopis teine tase."

Tänavu suvel pajatas kahekesi tükki "Armas luiskaja" teinud paar, et kohe-kohe tulevad pulmad. Millal? "Rabelgu Erik ise sellest välja," naerab Anne. "Tema kuulutas, et tema kosib mind ja teeb pulmad. Tehku!" Et pulmareklaam ka etendust reklaamis, Anne ei varjagi, ent seda, et suhet etendati vaid "Armsa luiskaja" müügiedu pärast, ta eitab. "Praegu me oleme koos," poetab Anne. "Tema Rakveres, mina Tallinnas. Saame kokku nii tihti kui võimalik." Mitte küll Rakveres, vaid Palmses. "Temal on sinna lähem sõita kui mul," muigab Anne. Viimati kohtusid nad möödunud nädalavahetusel. Siis, kui taas oma luiskajatükki mängisid. Uus kohtumine on juba homme. Jälle etendusel.