Firmad paneks võimaluse korral Eurovisionile õla alla (9)

Lähipäevil peab ETV otsustama, kas Eesti osaleb järgmisel aastal Eurovisioni lauluvõistlusel või mitte. Eesti eelvooru korraldamine ja ülekanded Norrast läheksid maksma kolme miljoni krooni kanti.

Reklaam kahandaks kontserdi väärtust

Miks ei võiks aga Eurovisioni puhul kasutada sponsori- ja reklaamiraha? Seadus ei luba ETVl müüa reklaami – ehk siis oma eetriaega –, küll aga lubab vastu võtta sihtotstarbelist toetust. Selle toetuse tulemused on näha suurte spordivõistluste ülekannete aegu, kui vastavad spordialade alaliidud või rahvusvahelised organisatsioonid esitlevad ETV ekraanil oma sponsoreid.

Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar kinnitab Õhtulehele, et Eurovisioni lauluvõistluse toetamine sponsori- ja reklaamirahaga eeldab ringhäälinguseaduse muutmist. Ringhäälingunõukogu liige Hagi Šein pole seaduse muutmise vajalikkuses aga päris kindel.

"Kui Eurovision loetakse Eesti kultuuri jaoks oluliste nähtuste hulka, siis võib teda erandjuhtumil sponsori- ja reklaamirahaga toetada. Aga selleks tuleb otsus teha, et ta on oluline nähtus," arutleb Šein. Analüüsides samas: "Kui Eurovision on täis topitud kommertsi, kaotab ta päris kindlasti oma kontserdiväärtust."

Eurovision pakuks sponsoreile huvi

Kas aga ettevõtted oleksid üldse huvitatud Eurovisioni toetamisest (muidugi eeldusel, et nad saavad enda esitlemiseks eetriaega)?

"Arvestades Eurovisioni populaarsust, usun, et projekt oleks reklaamiandjatele huvipakkuv," ütleb Saku õlletehase müügidirektor Margus Kastein. Tunnistades, et Saku õlletehas kaaluks kindlasti pakkumist Eurovisioni ülekande ajal oma kaubamärki tutvustada.

Sama meelt on ka tema kolleeg ja konkurent, A. Le Coqi juht Tarmo Noop: "Kui me toodaks spetsiaalse reklaamklipi, mida Eurovisioni ülekande juures näidata, võiks see olla päris huvitav."

Ka Leiburi müügi- ja turundusdirektor Asso Lankots ning EMT suhtekorraldaja Kaja Sepp on kindlad, et sobiva pakkumise korral oleks nende firma Eurovisioni juurde sponsorireklaami saamisest huvitatud. Vaid Swedbank teatas kommunikatsioonispetsialist Laura Käeseli vahendusel: "Kuna Eurovisioni näol on tegu pigem meelelahutusliku üritusega, siis ei haaku see kahjuks meie sponsorluspõhimõtetega. Swedbank on läbi aegade sponsorlustegevusega toetanud haridust, kultuuri, sporti ja sotsiaalsfääri."

Finaali Moskvas vaatas üle 400 000 eestimaalase

Tänavu loendati Eurovisioni esimesel poolfinaali ajal saateminuti kohta keskmiselt 165 000 vaatajat. Neist 151 000 olid eestlased, 14 000 muust rahvusest.

Teisel poolfinaalil, kus esines võistluse "Eesti laul" võitja Urban Symphony, oli vaatajaid saateminuti kohta keskmiselt 344 000, neist 316 000 eestlast.

Finaali jälgis 413 000 inimest: 343 000 eestlast, 70 000 muust rahvusest televaatajat.

Aastal 2009 oli Eurovisioni eelarve 3,5 miljonit krooni. Kolme miljoni krooni kanti jääks eelarve ka tuleval aastal.