Tõnu Trubetsky: Vennaskond elab, järelikult elab ka Eesti punk (10)

Pungil minevat järjest paremini, kuigi mullu, kui Rakveres peeti Eesti esimest punklaulupidu, valitses tõeline madalseis. "Siis ei saanud öelda, et punk on lahe. Siis oli punk täielik saast," ütleb Trubetsky. Pungi elujõulisust näitab tema sõnul aga kas või see, et Eestis on (taas)tekkinud järjest häid bände, millest osa – Ajutine Valitsus, Punk T, Fish on Fire ja Dirty Diana – lööb kaasa ka Vennaskonna juubelituuril.

Trubetsky loodab, et ehk on pungi arengut positiivselt mõjutanud ka tänavu ilmunud raamat "Eesti punk 1976–1990. Anarhia ENSV-s". Kuid ta möönab, et punk on läbi aegade elavnenud just siis, kui ühiskonnas on asjad väga halvasti. "Aga selles võite olla küll kindel, et ükski punkbänd masust laulma ei hakka," tähendab ta.

Õhtuleht vaatas koos Trubetskyga tagasi pungi kuldaja tuntuima bändi Vennaskond tegemistesse ning noppis veerandsajast aastast välja mõned kõige-kõigemad hetked.

* Kõige esimene kontsert oli täna 25 aastat tagasi ehk 23. oktoobril 1984. Tõnu Trubetsky sai sellest teada ERKI (nüüdne Eesti Kunstiakadeemia) seinal rippunud kuulutuselt – et tulekul on punkkontsert ja esineb Vennaskond (nime sai bänd muide George Orwelli raamatust "1984").

Et bändis konkreetseid liikmeid polnud, ei jäänud Trubetskyl muud üle, kui ühes Tipsiga võtta kampa Kojamees (Tarmo Kruusimägi), Marco Rüütli (hiljem tuntud kui Don Maccaroni) ja Andrus Lomp (oli varem mänginud punkbändis Cheese).

*Enne esimest kontserti ühtegi ühist proovi teha ei õnnestunud, iga liige õppis lood selgeks iseseisvalt. Kokku mängiti üheksa pala (plaaniti esineda küll kümnega, kuid bändile mõeldud aeg sai enne otsa).

Praeguseks on Vennaskond andnud ligi 500 kontserti.

* Kõige kiiremini muutuv koosseis kaheksakümnendate ansamblitest oli kindlasti just Vennaskonnal. Trubetsky sõnul oli mängijate sagedase vahetumise põhjuseks korraliku kommunikatsiooni puudumine – paljudel polnud tol ajal kindlat kodugi, telefonist rääkimata. Ja kui keegi enne järgmist esinemist kadunuks jäi, oli lihtsam tema asemele uus mees võtta. Raamatus "Eesti punk. Anarhia ENSV-s" on kirjas, et muusika polevatki sel ajal Vennaskonnas oluline olnud: lugude tekste teadsid nagunii kõik ja see, kuidas lood esitati, oli teisejärguline.

* Kõige kiiremini lindistatud album oli "Usk. Lootus. Armastus", mille Vennaskond 1993. aastal Soomest naastes lindistas fenomenaalse kiirusega – lugude salvestamiseks kulus üks ja miksimiseks teine päev. "Biitlitel on album, mille salvestamiseks kulus sama kaua aega, kui läheb nende lugude kuulamiseks albumilt. Tähelepanuväärselt kiire oli meie plaadi salvestamine aga nii Eestis kui maailmas tervikuna siiski," räägib Trubetsky.

Kokku on Vennaskond oma tegutsemisaja jooksul ilmutanud 17 albumit.

* Kõige viimane helikandja on LP "Rigas Kaos", millega kaasneb ka äärmiselt müstiline lugu. Nimelt andis Vennaskond nõukogude ajal igal aastal välja nii-öelda põrandaaluse albumi, mis levis vaid käest kätte. 1987. aastal lindistatud albumist otsustati aga välja anda vinüülplaat. "Saatsime materjali Tšehhoslovakkiasse, kust pidime valmis materjali tagasi saama. See jäi paraku kadunuks," meenutab Trubetsky.

18 aastat hiljem, 2005. aastal, leidis üks Vennaskonna fänn kadunuks jäänud karbi koos plaatidega Tallinna lennujaamast endisest Aerofloti lennukist

TU-134, mis seal juba aastaid seisnud ja laona kasutuses oli olnud. "Keegi ei tea, kuidas see sinna sattus," imestab Trubetsky veel nüüdki.

Leitud materjalist anti 2005. aastal välja paarikümne looga vinüülplaat, millest ei tehta korduspressingut ega anta seda välja ka CDna. Eestis läks sellest müüki vaid 250 eksemplari, mõned plaadid on veel saadaval Tallinnas Pärnu maantee Laseringis.

* Kõige kaugem kontsert on olnud New Yorgis. 1999. aastal esines Vennaskond seal esimest korda koos The Flowers of Romance’iga, seejuures ka New Yorgi kolmes kuulsas rokiklubis – Continental Divide’is, Arlene Grocerys ning CBGBs. Veel on Vennaskond kontserte andnud Indias, Saksamaal, USAs, Prantsusmaal, Poolas, Rumeenias, Rootsis, Lätis, Soomes ja mujalgi.

* Kõige veidramad esinemispaigad on Tõnu Trubetsky sõnul seni olnud Bukaresti vana linnahall 1996. aastal, Tallinna–Tartu kiirrong 2005. aastal ning laev Pegasus Emajõel 2005. ja 2006. aastal.

* Kõige spontaansem kontsert oli ilmselt 1985. aastal Muuga jaanitulel, kus Vennaskonna liikmed laenasid pillid rahvast lõbustanud süldibändilt. "Jäi mulje, et meid vaadatakse nagu autoavariid – ka siis kogunevad ju uudishimulikud sündmuspaiga ümber troppi. Seejärel tõmbasid korraldajad elektri välja," meenutab Trubetsky oma pungiraamatus. Ja kinnitab, et selliseid spontaanseid ülesastumisi on ette tulnud hiljemgi: näiteks mõnes pulmas, kus bändiliikmed kohal on, võib neil tekkida vastupandamatu soov esineda.

* Kõige nooblim paik, kus Vennaskond on kontserti andnud, on Trubetsky sõnul Soome Seinäjoe hotelli Sorsanpesä restoran. Eestis on pulmades esinetud aga ka Pärnu Ammende Villas ja Alatskivi lossis Tartumaal.

* Kõige parem plaat on Trubetsky meelest 2001. aastal ilmunud "News from Nowhere". "Sellel on kõige paremad lood tervikuna," ütleb ta, ent nimetab teistest paremateks ka 1992. aastal ilmunud "Rockpiraate" ning 1996. aastal välja antud helikandjat "Mina ja George".