Enamik Ernesaksa kadunud esemetest on kodus tagasi (1)

«Ed. Seileri pianiino seisis Vääna-Joa suvilas, kuni Toomas Mardna selle muuseumile annetas,» lisab Risto Lehiste. Tema sõnul pole see klaver tegelikult Oru tänava majas kunagi olnud. Samas on selle pianiino taga sündinud mitmed Ernesaksa teosed, osaliselt ka ooper «Tormide rand». Suhteliselt halvas seisus olnud klaver restaureeriti tänavu suvel Tallinna Klaverivabrikus.

Paar päeva tagasi jõudis Lehisteni ka info klaveri Petrof kohta, mis olnud Ernesaksa eluaaslase Naima Kasaku ajal Oru tänava majas. «Tuleb seda vihjet uurida ning kui see vastab tõele, siis tuleb kaaluda võimalust sellegi klaveri Ernesaksa majja paigutamiseks,» ütleb Lehiste.

Suur osa laulutaadi maisest varast läks Oru tänava majast kaduma 90. aastate lõpus, kui Ernesaksa elukaaslane ja hooldaja Naima Kasak ning tolle tütar Tiina Vinter mööblit, kunstiesemeid ja maestrole kingitud mälestusesemeid antikvariaatide kaudu realiseerima asusid. Praeguseks on mitmed kadunud esemed Oru tänava majas tagasi.

Lauluväljaku vahetus läheduses asuv eramu oli Gustav Ernesaksa kodu aastatel 1953–1993 ning maja ehitasid peaaegu eranditult Eesti Rahvusmeeskoori tollased lauljad.

Nüüd saab Oru tänava majast Eestit külastavate välisinterpreetide majutuskoht. Kõik numbritoad kannavad läbi aegade Eesti Rahvusmeeskoori dirigentidena tegutsenud väljapaistvate muusikute nimesid, nagu näiteks Jüri Variste, Artur Vahter, Kuno Areng, Ants Üleoja jne.