Inimesed

Tehumardi öölahingu legendid  (1)

Jaanus Kulli , 8. oktoober 2009 00:00
VÕLTSING: Seda fotot on üle poole sajandi seostatud just Tehumardi lahinguga, kuigi sõjasündmustega seotud inimesed väidavad, et sellist soomusmasinat Saksa pataljonil selles lahingus polnud. Foto: Saaremaa Muuseum
Teada on, et Tehumardi kohale ilmusid päev pärast lahingut sigarikujulised laevad, millest laskusid heinamaale hõbekombinesoonides mehikesed, kes aeg-ajalt langenute kohale kummardusid ja neid ka ümber pöörasid, vahendab ufoloog Igor Volke Saaremaa meestelt kuuldud lugu surmalaevadest, nagu saarlased neid õhulaevu nimetasid.

See on vaid üks lugu paljudest, mida Teise maailmasõja üks verisemaid ja ootamatumaid lahinguid Saaremaal on sünnitanud.

Tehumardi külast paari kilomeetri kaugusele jääb kurikuulus lahingupaik, kus 1944. aasta 8. oktoobri öösel läksid käsipidi kokku Saksa pataljoni ja Eesti Laskurkorpuse mehed. Nii nagu Tehumardi tapaöö ise tõstatab tõsiuurijate seas tänini erisuguseid arvamusi kahes leeris langenute suhtes ja muudeski seikades, nõnda ringleb rahva seas hulganisti lugusid, millel võib olla tõepõhi all, kuid mida võib liigitada ka folklooriks.

Näiteks ütleb Tehumardi lahingu kõige suurem asjatundja Raul Salumäe otse, et see, mida Rudolf Allabert Tehumardil kuulis, on «megamöga», sest Saksa väkke mobiliseeritud eestlased olid pärast Mandri-Eesti langemist täiesti demoraliseerunud.

Legende lõi ka nõukogude ilukirjandus – soengute katsumisest pimeduses lahingu ajal.

Tehumardi lahingust otse Siberisse

«Olime Saaremaal filmiga «Inimesed sõdurisinelis» Tehumardi lahingu ühte stseeni üles võtmas. Mul oli võttepaus, istusin veidi eemal, kui korraga kuulen selja taga, kuidas kohalikud mehed panevad kärakat ja üks ütleb teisele, et nii see asi küll ei olnud,» meenutab näitleja Rudolf Allabert , kes Jüri Müüri filmis kehastas peategelast Enn Kalmu.

«Läksin siis uurima, kes see räägib, kas mõni veteran.» Oligi veteran, kes küll tollase mõiste kohaselt valel poolel sõdis. «Mees rääkis, et kurat, korraga läks madin lahti, aga näha polnud midagi. Paugud käisid ja kuulid vihisesid ning tema mõelnud, et nii võib veel surma saada. Oli siis teine ennast ümber kadaka kerinud ja nii käis kogu madin üle tema pea. Hommikul tegi silmad lahti ja vaatas, et kes nüüd võitis. Et sakslased tassivad vene haavatuid ja venelased saksa haavatuid. Kõik on nagu vennad. Enda Saksa mundri otsustas siiski Vene vormi vastu välja vahetada. Kõrval vedeles venelase laip. Tõmbas selle jalgupidi enese juurde, sai vormi selga, ainult saapaid ei jõudnud vahetada, sest venelastest sanitarid hakkasid tema poole tulema. Nii jäigi ta paljajalu. Ja hakkas kole kõvasti oigama. Et haavatud ei ole, aga on saanud põrutada. Pandi mees kanderaami peale ja viidi Lihulasse haiglasse. Sai veel aru, et mingid dokumendid on taskus, aga on ta nüüd Sidorov või Ivanov, sellest polnud tal halli aimugi. Õhtul pimenedes hüppas läbi haigla lahtise akna välja ja hakkas paljajalu kodu poole kõmpima. Jõudis kenasti koju. Naisel oli hea meel ja söötis mehel kõhu täis. Järgmisel päeval aga andis naabrimees ta välja ning mees saadeti Siberisse.»

Seinakell osutus reeturiks

«Üks peremees Tehumardi lähedal pages lahingute kartuses metsa,» meenutab Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Tõnu Veldre ühte lugu paljudest Tehumardi lahinguga seonduvatest, mida võib võtta nii legendina kui ka tõe pähe.

«Ent süda ei andnud rahu ja õhtupoole, kui hakkas juba hämarduma, läks mees vaatama, kas maja on alles ja kass koju tulnud. Märkas aga seinal hinnalist kella, pani selle kahe padja vahele ja sidus endale nööriga selga. Järsku hakkas lahing ja mees hüppas auku. Just siis, kui sõdurid olid juba päris lähedal, hakkas kell lööma. Hiljem mees tänanud kodus jumalat, et kell lõi pool kaheksa, aga mitte kaheksa.»

Kord venelaste, kord sakslaste püssitoru ees

«Sakslased olid veel päeval enne lahingut ühe venelase kinni võtnud, ta ihualasti koorinud ja käskinud siis minema joosta. Venelane oli kindel, et ta selja tagant maha lastakse, kuid sakslased olid vaid naernud. Viimaks jõudis mees Tehumardi külla, kus sai riided selga. Lahingu ajal olnud ta metsas redus, aga hommikul võtsid venelased vennikese Saksa spiooni pähe kinni. Et erariietes ja räägib vene keelt, ning taheti taas maha lasta. Õnneks olid sakslased ta püssi ja mundri maha jätnud ning nii sai ta tõestada, et on oma,» räägib Veldre.

Viinavõtt Tehumardi samba all

«Vene ajal kogunesid veteranid Tehumardi ausamba juurde alati 9. mail, kui jagati suppi, kohal oli autolavka ning meeste põues peitus ka kangemat kraami. Ühel aastal, kui mehed põõsaste all jörisesid, küsinud üks veteran teise käest, et mis polgus ka sina olid. Mille peale teine vastand, et mis polk! Meil olid rügemendid! Seda juttu räägitakse Salme poe juures,» muigab Veldre.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee