RAUDMEHE RÄNNAKUD: Live’is miksiti kokku mustvalgeid pilte Grapsi perealbumist, nii et publiku silme all sündisid igale loole justkui uued muusikavideod. Foto: TEET MALSROOS
Inimesed
13. juuli 2009, 00:00

Õllesummer esitles suurel laval Gunnar Grapsi loomingut (11)

Õllesummeri reedeõhtusel suurkontserdil tegid mitme põlvkonna eesti rokkmuusikud kummarduse varalahkunud legendile.

Grapsi lugusid tervelt neljast aastakümnest laulsid-mängisid Riho Sibul, Hendrik Sal-Saller ja Smilers, Hardi Volmer, Tanel Padar & The Sun, Jaagup Kreem, Gerli Padar, Sven Varkel ja Metsatöll. Tausta laulis nüüdseks ka sooloartistina üsna tuntud Marvi Vallaste.

Taustabändiski mängisid väga kõvad noorema põlve esindajad: Laur Joamets Dramamamast ja The Suni Tarvo Valm kitarridel, Compromise Blue basskitarrist Argo Toomel ja Ülo Krigul klahvidel. Trummaritena vaheldusid Roll Terminaatorist ja Borka The Sunist.

Uus Graps on sündinud

Kontserdi avalöögi andis Hardi Volmer, kes sai kenasti hakkama Grapsi noorpõlvelooga "Üks imelik masin" Mikronite ajast, sinna otsa veel ka "Dr. Noormanniga" Magnetic Bandi ajast. Tanel Padar käis laval mitu korda, esimene sett hõlmas Grapsi kuulsamaid bluusilugusid, teine läks juba koos The Suniga.

Gerli oli võimas nagu alati, Metsatöll ei saanud ka Grapsi lugu mängides läbi torupillita, Sal-Saller ja Smilers esitasid muidugi "Valgust", aga ka nappi, ent cooli võtmesse keeratud "Roose papale". Riho Sibul esitas kaks päris vana lugu, vist isegi Ornamendi-aegsed "Iga päev" ja "Meie teisikud". Jaagup Kreem avas kontserdi heviseti lauluga "Kaob kõik", järgnes "Hingeleegid".

Kontserdi ehedaim üllatus oli kindlasti Sven Varkel – ainus vokalist kogu laval käinud seltskonnast, kes Gunnar Grapsi lugusid samas helistikus ja üsna autentselt järele suutis laulda. Praegu Heraldis laulev Varkel teenis vaimustatud vanade fännide aplausi juba oma esimese esitusega, milleks oli "Põlemine". Temale langes au ka kontserdile punkt panna "selle looga, mille pärast te kõik siia olete tulnud", nagu ta ise lavalt ütles. "Raudmees" loomulikult. Tõsi, kontserdi päris viimaseks etteasteks oli trummarite laul, kus Rolli, Borka ja Metsatöllu Atsoga liitus viimase poeg, väike Simo Atso.

Teadlik publik

Lisaplusspunkte toob kontserdile korralik videoproduktsioon. Iga loo ja selle esitaja nimi anti teada suurel ekraanil. Ei näidatud mitte ainult pillimehi aktsioonis, vaid miksiti live’is kokku äärmiselt huvitavaid mustvalgeid pilte Grapsi perealbumist, graafikat ja parajasti laval toimuvat, nii et publiku silme all sündisid igale palale justkui uued muusikavideod.

Publikut oli märksa hõredamalt kui eelmistel päevadel Moby või ka Mumiy Trolli ajal, kuid seda teadlikum ta oli ning seda soodsamalt meelestatud. Tegijad olid endale eesmärgiks seadnud esitada ka mitmeid Grapsi mitte väga tuntud lugusid ja oh üllatust, raudmehe hallinevad-kiilanevad eakaaslased mäletasid peast veel ka näiteks "Tuhande järve taevast".