Inimesed

Kükktants maasikavagude vahel (3)

Kaja Roomets, 11. juuli 2009, 00:00
Tüdruk, maasikas, suvi: 16aastane Põlva tüdruk Keily armastab suve ja maasikaid. Gümnasist leiab, et suvine marjakorjamine tasub ära, pealegi jätab noorele inimesele rohkem vaba aega kui näiteks kaupluses töötamine. Foto: Joosep Martinson
Soetage endale mugavad jalatsid ning varustage end korraliku nokatsi ja pikema pluusiga, mis selja kinni kataks. Koju külmikusse muretsege kindlasti karp Tallinna kilusid – pärast Ahja kandi maasikapõllul rabelemist ihkab hing vaid soolast.

Tee pealt vaadates tundub, nagu oleks Joosepi talu maasikapõllule laskunud hiigelparv kahejalgseid lepatriinusid. Või koloraadosid, sest korjajate pluusid ja pusad on erksavärvilised nagu suvisel malevarühmal. Tänavune maasikas on nagu kuld.

Maasikakorjaja tööpäev algab hommikul kell kuus, seda juhul, kui vihma ei ladista. Kella üheks peavad maasikad korjatud olema, päevane saak lähetatakse autoga Ahjalt Tartu ja Tallinna poole teele. Kes tõepoolest tahaks vagude vahel tööd vihtuda, siis soolisi ega vanuselisi piiranguid pole.

Väga lapsi nad põllule ei oota, seda küll. Väga lapse all mõistetakse allameetrimehi ja nooremaid kui 10 aastat. Vanus pole alati määrav, mõni 10aastane on tublim kui temast kümme aastat vanem noppija.

"Meil on siin rahvusvaheline seltskond! Narvast Kreenholmi töötuks jäänud ketrajad ja kudujad. Ehitustöölisi, kes saadetud palgata puhkusele. Tudengeid, gümnasiste, noori emmesid..." Perenaine Kaire Roositalu võtab narvakas Sergei marjakastist paar ülevalminud marja ja kortsutab kulmu.

Sergei ei saa aru, mis sellel ilusal maasikal siis ikkagi viga on. Ühe külje pealt natuke löts, no ja siis. Kvaliteetne lauamari? Aga on ju – 100 prossa! Vene mehe meelest sobib ka see mari varenje sisse.

Mehed on usinad korilased

Keegi teadja on väitnud, et ainult naisterahvas sobib marju korjama, meestele see töö ei sobi. Vale! Joosepi talu põldudel on mehedki usinalt maasikaid korjanud. Tõsi, Narva naiste Galina ja Zoja rekordeid pole nad suutnud purustada (rekordpäeval korjab Zoja 240–250 kilo maasikaid).

Seega, asi pole meeste laiskuses ega mugavuses. Paljugi oleneb pikkusest ja kehakaalust. On jumal mehepoega õnnistanud 190sentimeetrise kasvu ja 100 kiloga, on raske ennast maasikavao vahele kükitama, põlvitama või roomama sättida. Meeter pikkusest jääb üle.

Ka müüt "Soomes on parem kui Eestis" kukub maasikapõllul kolinal kummuli. Need, kes on Soomes maasikal käinud, teavad raudkindlalt, et pole seal üle lahegi enam piimajõed ootamas.

Siinsed nopparid lubavad igal juhul kindlasti maasikahooaja lõpuks Joosepi tallu tagasi tulla. Kindlapeale makstakse siis korjatud maasikakilost rohkem kui praegused neli krooni.

Maasikas võib olla soolane

Veel üks müüt, et maasikakorjamine võtab maasikaisu elu lõpuni ära, ei pea paika. Tartu Raatuse gümnaasiumi nooruk, 15aastane Martin väidab, et vanaema maasikapeenar jääb temast puutumata. Marju korjates on ta nädala jooksul suhu pistnud vaid kolm. Õhtul koju jõudes sobib haukamiseks kõige paremini singivõileib.

Martin, igati asjalik noormees, huvitub fotograafiast ja tuleviku suhtes on tal kindel visioon. Maasikapõllul müttamist võtab ta stoilise rahuga. Ka 500 krooni päevas on korralik raha. Vao lõpp ei ole ahistavalt kaugel, kui ennast motiveerida.

"Kui sa selgelt aru annad, miks siin oled ja seda tööd teed, siis kannatab teha küll!" kõlab Martini filosoofia.

16aastase Keily sõnul on tema jaoks oma raha olemasolu väga oluline. "Ma oleks saanud ka ühte poodi suveks tööle, kuid otsustasin maasikate kasuks. Nii jääb vaba aega rohkem!" Hommikust varast ärkamist leevendab pärast tööd väike uinak.

Mitu maasikat on ühes kilos ja kui palju kulub aega viie kilo marjade korjamiseks? Zoja teab vastust: aega kulub 20–25 minutit, marjade hulk oleneb põllust ja sordist.

Mari marja haaval 200–250 kilo maasikaid, ja nii päevast päeva ka kuuma päikese käes? "Kui tahad ellu jääda, siis teist valikut pole!" ütleb Zoja, kes koos Galinaga on lisaks maasikakorjamisele ka Šotimaal köögivilju sorteerinud ja puhastanud. Praegu on ta pärast Kreenholmi vabriku sulgemist oma neljaliikmelises peres ainus, kes raha teenib.

Tarmukad venelannad elavad maasikahooajal Ahjal, ajavad läbi tagasihoidlikult, kulutades päevas toidule kuni 50 krooni. "Sööme üks kord päevas, õhtul keedame pelmeene, soojendame kalapulki. Teed joome..." räägib Galina. Naine on rahul, et tal on võimalus tööd teha ja topeltrahul, et maasikate korjamine on keha kenasti vormi trimminud.

Maasikakorjamine on pingutav ja raske töö, nendib 60aastane naine. Võib-olla on see ka põhjus, miks kohalikud ise maasikapõllule tööle ei murra. Pigem istuvad töötuna kodus.

Galinagi teeks meelepärasemat tööd – oleks teisi valikuid, küll siis... aga "oleks" ei too leiba lauale. Maasikakorjaja elu helgema külje pealt vaadates on temal näiteks kukeseenekorjaja ees terve rida eeliseid: aedmaasikat ei pea mööda metsa taga ajama. Pole ka kartust, et keegi sinu eest midagi ära korjaks. Ega pea muretsema, kuhu sa saagi paned. Ja raha loetakse kohe samal päeval peo peale.

Vaevale vaatamata käib maasikarahva seas paras seltsielu. On nalja ja naerda saab ka. Siis, kui lumivalge Pätu liitub maasikakorjajatega. Või siis, kui Veera räägib, milline peaks olema tema unistuste mees – tark, hoolitsev ja rikas. Igatahes eestlane. Üht sellist olevat noor naine Ahjal juba ka kohanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee