Inimesed

Pimeda raskused füüsikat õppides: kuidas mõista valgust, mida pole näinud? (32)

Silja Paavle, 19. juuni 2009 00:00
KÄED SILMADE ASEMEL: Mida teised hindavad silmadega, tuleb Gerthil käte abiga selgeks saada. Valgusega seotud mõisteid ei osanud ta kooli füüsikatunnis isegi ette kujutada. Foto: Aldo Luud
"Mida ei näe, seda ei oska endale ka ette kujutada," seletab sünnist saati pime Gerth Jaanimäe (19), mis talle tänavu läbi saanud koolis kõige raskem oli – ta ei suutnud valgusega seonduvaid pisiasju endale füüsikatunnis mitte kuidagi selgeks teha. Kooli lõpetab ta aga kuldmedaliga.

Tänavu on kuldmedaliga lõpetajaid Eestis kokku 379, kuid Tartu Emajõe kooli abiturient Gerth on nende seas ainus, kes on pime juba sündimisest alates. Pimeda koolilõpetaja õpitulemusi on kuldmedaliga tunnustatud enne tedagi, kuid viimane pime kuldmedalisaaja lõpetas Tartu Emajõe kooli 45 aastat tagasi.

Gerthi viimase klassi tunnistusel on vaid üks neli, eesti keele esimese veerandi eest. Üksikud neljad on tema päevikusse lipsanud ka teistel kooliaastatel, kuid üldiselt olid Gerthi klassikaaslased harjunud, et tema teadmisi hinnati vaid kõige kõrgema hindega.

Eksamid olid rasked just korralduse poolest

Mis kooliaja jooksul kõige raskem oli? Gerth ei mõtle kaua. "Kaheksanda klassi füüsika," ütleb ta: enneaegsena sündinud noormees on sünnist saati pime ja seetõttu ei suutnud ta endale mitte kuidagi selgeks teha valgusega seonduvaid pisiasju. "Mida ei näe, ei oska endale ka ette kujutada," nendib Gerth. Ja meenutab, et lõpuks sai ta valguse peatükiga ühele poole ainult tänu õpetaja arusaamisele, et pimedas maailmas elavatel noortel on just see nõrk koht.

Rasked olid ka kooli lõpetamisega seonduvad viimased sammud, riigieksamid. Kuid seda mitte teadmiste, vaid nende korralduse poolest. Näiteks tekitas Gerthis pisikest trotsi tõik, et kirjanditeemasid ei edastatud pimedatele kooli lõpetavatele noortele punktkirjas. Et noored neid lugeda saaksid, panid õpetajad teemad ümber pimedatele loetavasse kirja. Matemaatikaeksam, mida ükski pime pole ammu teinud, ei saanudki nii valmis, et pime saaks seda päris iseseisvalt teha.

Rajab teed ka teistele pimedatele

Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattaku sõnul on Gerthi toodud näited praegusele pimedate õpetamisele iseloomulikud. "Haridussüsteem pole veel pimedate riigieksamiteks valmis. Kuid loodame, et saime nüüd koos Gerthiga vitsad kätte," lausub Pattak.

Ka edasised plaanid on Gerthil sellised, et kui need teostuvad, saavad tema rajatud teel käia ta saatusekaaslasedki. Nimelt soovib noormees õppima minna Tartu Ülikooli infotehnoloogia erialale. "Arvuti on ju niigi minu igapäevane kaaslane. Lisaks on see eriala, mis pimedatele sobib. Ei ole ka karta, et selles valdkonnas töö otsa saaks," seisab ta kahe jalaga tugevalt maa peal.

Gerth on ülikooli töötajate juures juba ka luurel käinud, kas tema plaanid võiksid teostuda. "Nad ütlesid, et pole harjunud pimedaid õpetama ja raskeks läheb nii minul kui neil, kuid nad siiski ootavad mind sinna," on Gerth tulemusega rahul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee