Tänavu läbis Eurovisioni lauluvõistluse hääletus uuenduse: riikide antud punktidest 50% moodustasid televaatajate hääled ja 50% iga maa viieliikmelise žürii hääled. Eesti žüriisse kuulusid Peterselli kõrval veel Lea Liitmaa, Heidy Tamme, Elmar Liitmaa ja Ivan Makarov.
Eurovisioni lauluvõistluse uus süsteem – žürii kaasamine – on Owe hinnangul igati vilja kandnud. "Sel aastal ei saa enam rääkida Jugovisionist. Ees olid erinevad riigid: nii Põhjamaad kui ka teised," arvab Owe, et sellele aitas kaasa just žürii.
Viimane andis oma punktid ära juba laupäevase finaali peaproovi ajal. Kohtunikud saatsid punktid telefonihääletuse eest vastutavasse Saksa telekomiettevõttele Digame. Seal liideti need õhtuse telefonihääletusega ning arvutati välja iga riigi punktid.
Kuigi Owe ütleb, et iga kohtunik andis eraldi punktid, toimus ka ühine arutelu. "Läks väga sõbralikult ja üksmeelselt. Kujunes välja viis liidrit. Väikeseid punkte oli raskem anda – näiteks mõtlesin, et no kellele ma selle ühe punkti annan."
Petersell tunnistab, et üks tema lemmikuid oli Portugal. "Ühest küljest õnnelikkus ja ka kurbus. Aga kõik, mis etteotsa jäid: Norra, Island. Ka Venemaal oli väga hea lugu."
Milles seisnes aga Norra loo fenomen? Võidulugu teenis 387 punkti, teine koht Island vaid 218. "Vahe tuleb sellest, et see lugu läheb hästi peale nii Ida- kui Lääne-Euroopale: seal on koos mõlema stiil. Muidugi oli poiss ise lahe, sarmikas ja mängis ka viiulit. Lõbus ja positiivne lugu."
Kommentaarid