Inimesed

Charlekas: mustkunstnikud on ohtlikud inimesed (3)

Urmas Vahe, 5. mai 2009, 00:00
Charlekase ehk Karl Eelmaa seekordne hittnumber oli kätemäng tuvidega. Kõigepealt võttis ta neid parvede kaupa välja ei kusagilt. Kui nad puuris olid, piisas vaid ühest paugust ja hetkega hajunud suitsupilvest ning tosin hirmunud tuvi oli muutunud neljaks õhupalliks. See trikk pani üllatusest huilgama isegi Soome ametivennad. Foto: MATI HIIS
Karl Eelmaad tunnevad ilmselt ainult tema lähemad sugulased ja sõbrad, trikimees Charlekat aga arvatavasti kõik eestlased, kes esmaspäevahommikuti "Terevisiooni" vaatavad.

Karl ehk Charlekas, kes teles sadade tuhandete silme ees trikke teeb, tahab, et inimesed kaasa mõtleksid. Pühapäevast peale on ta ka Eesti mustkunstimeister.

Järsku, nagu mees metsast, on ekraanile ilmunud tegija, kes võtab sõnatuks...

Mis metsa siin Tallinnas nii väga on, siit ma aga pärit olen. 28 eluaastast on paarteist kindlasti mustkunstile kuulunud. Olen olnud nagu mutt mulla all, seal küpseks saanud ja alles siis välja roninud.

Aasta tagasi moodustati ühe veterani ja kahe noorema mehe algatusel Eesti Mustkunstnike Liit. Järelikult pidi üle 40 aasta orbiidil olnud Erich Udrase ja tema nooremate ametikaaslaste Karl Eelmaa ning Meelis Kubo ettevõtmisel mingi mõte olema?

Noorte koolitamine on üks meie põhitegemisi. Vanameister Udras on oma esinemistele noori ligi võtnud. Mina samuti. Koos Nuku- ja Noorsooteatriga tegime hiljuti projekti "Tabalukk" – neli lõpuni läbimüüdud etendust, millele pääsesid ligi ka paljud meie liidu noored mehed.

Et kuidas siis? Mustkunstnik laseb õpipoisid oma magamistuppa?

Mitte päris. Iga illusionist tunneb ise, kui lähedale ta võõra püssirohu nuusutamisele pääseb. Aga ega seal midagi kummalist ka poleks, kui päris lähedale. Eesti mustkunstnikud teavad üsna täpselt, mida teised teevad. Ega seal erilisi saladusi olegi – maagiat jätkub ainult ringist väljas olijatele.

Mustkunstis on omad moevoolud

Läksid lavale võistlema ja teadsid üsna täpselt, mis suppi teised söövad... Miks lähevad paljud trikid kordamisele? Ikka köietrikk, kus jupid muutuvad ühepikkusteks ja sõlmed kaovad. Või muutub lõhkirebitud ajaleht uuesti terveks.

Mustkunstis on samuti omad moed, kus teatud trikid muutuvad popimaks kui teised. Viimaste aastate kõige popim trend on kahtlemata mentalism ehk mõttemaagia ja mõtete lugemine. Loomulikult on olemas klassika, mis ei muutu kunagi.

Ütlesid ka laval auhinda vastu võttes, et võistlus oli natuke ebaaus, sest raskekahurvägi saadeti tulle koos esimesi samme astuvate noortega.

Iial ei või teada, millise üllatusega võib ka järgmine põlvkond üles astuda. Üks eesmärkidest ongi seada latt võimalikult kõrgele – ka noortel peab siht silme ees olema. Neil peab olema, mille suunas areneda. Aga üks on selge: tulgu järgmine võistumoondamine millal tahes, selle jätan küll vahele.

Kas mustkunsti aabitsatõed algavad kaarditrikkidest? Kas tõsised tegijad vaatavad kaardimeestele kuidagi ülevalt alla?

Jah, esimesi trikke tehakse ikka kaartidega. Kaardid võivad sul alati kaasas olla, sa saad neid pidevalt muljuda ja näppida. Harjutada mingeid asju. Efektiivne viis alustamiseks. Olen kindel, et väikesed poisid käsitlevad kaarte osavamalt kui mina, ainult et mul on kaartidele pisut teistsugune lähenemine: psühholoogiliselt võid sa samu asju nagu kaartide segamisel kasutada ka suurtel illusioonidel.Mingit allahindlust kaardid küll väärt ei ole, ükski maailma tipptegija pole kunagi kaarte põlanud. Võistlustel on nende jaoks isegi omaette kategooria. See ongi mustkunsti klassika.

Kummuta juhust kasutades ka üks linnalegend: Eesti tuntumaid mustkunstnikke Jürgen Veber olla ära arvanud järgmise nädala lotonumbrid. Kui see nii oleks, tähendanuks see lotomängu äkksurma. Õnneks polevat ta pihkusattunud võimalust kasutanud.

Esimest korda kuulen. Aga see on võimalik. Mustkunstnikud on ohtlikud inimesed.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee