Plaadiarvustus

Alen Veziko & Arktika

«Klaasist maja»

Tartu Kontsertkorraldus

Noore tartlase debüütheliplaat, kuigi mees ise on aeg-ajalt vilksatanud kontsertidel ja kõlanud raadios-TVs. See on tartlaslik plaat, Emajõe servale kohaselt romantiline (kohati küüniline ka), pilte maaliv ja debüüdi kohta päris hea. Igal juhul jään huviga järge ootama – vana tõde, et teist heliplaati teha on märgatavalt raskem kui esimest.

Hinne 4

JJ Cale

«Roll On»

JJCale/Because Music

Peaaegu võiksin ühineda ajalehe Independent kirjutajaga, kes ütleb, et hää, kui maailmas on asju, mis ei muutu. Ja samas ei ühine ka. Kuigi Cale (tema skandaalseim lugu, kui mäletate, on «Cocaine», mille kaverdas Eric Clapton) on mänginud oma 16. heliplaadi sisse isiklikus magamistoas, kõik pillid ise, ja jäänud ses mõttes endale truuks, et ei ole lugudesse pannud ühtegi liigset nooti. Aga – plaat on varaseimaist tuntavalt vahelduslikum.

Hinne 4

Charles Aznavour

«Duos»

EMI

Siin on meil topeltplaat Prantsusmaa armeenlaselt, kelle nimi on juba iseenesest toekas kaubamärk. Vanahärra on kutsunud endale kaaslasiks kuulsusi mitmest riigist ja seetõttu lauludki mitmes keeles. Kuulda on Herbert Grönemeyerit, Celine Dioni, Laura Pausinit, Stingi, Elton Johni, isegi Placido Domingot jne, jne, rosinana duette mõne meie hulgast lahkunuga – Frank Sinatra, Edith Piaf ja Dean Martin. Üllatavalt heas vormis on Aznavour. Jälle üks ostmist väärt plaat, nagu kõik tänased on olnud.

Hinne 4