Kellel ei kajaks kõrvus Klaara Kuke hüüatus: "Seltsimees Tasku, seltsimees Tasku-uu!" 40 aasta eest valminud kultusfilmist "Viini postmark". Hüüdjaks loomulikult näitleja Leida Rammo, kes täna tähistab oma 85. sünnipäeva.
Ennekõike teataksegi Leida Rammot seltsimees Klaara Kukena komöödiast "Viini postmark" ja Laine Rummona "Noorest pensionärist", kust eestlaste mällu on sööbinud repliik "Minu mees, Leopold, on mulle nende lahutustega nii armsaks saanud!" ja kelmikas pulmasõit kaarikuga mööda linna. "Oh, küll see sõit oli õudne," meenutab Leida. "Filmi jaoks telliti hipodroomilt hobune koos juhiga, aga see jõi ennast täis. Ervin Abel istuski siis ise pukki ja sõitsime mööda Endla tänavat autode vahel. Keegi isegi küsis minu käest, miks ma nii koleda mehe võtan," naerab Leida, kelle kaasaks oli filmis Helmut Vaag.
Kokku 70 rolli
"Viini postmargi" kohta ütleb Leida, et tema roll filmis oli väga väike ja ta ei oska kuidagi seletada, miks hüüatus "Seltsimees Tasku!" tänini sedavõrd elevust tekitab: "Tegelikult ei ole selles lauses midagi erilist." Leida rolliks oli kastivabriku dispetšer, kes kastivirnade vahelt Ervin Abeli kehastatud hädist naistepiilujat, seltsimees Taskut otsib. "Ma ei oska üldse enda populaarsust kuidagi mõistlikult selgitada, sest minu osa teatri- ja filmikunstis on üldse väga minimaalne," on juubilar enda suhtes ilmselgelt liiga tagasihoidlik.
Leida ütleb, et aastas kord telekast tulevat "Viini postmarki" on ta näinud vaid poolteist korda. Aga tegelikult algas Leida Rammo filmikarjäär juba kümmekond aastat enne kultusteoseid. Noor Leida on mänginud "Perekond Männardis" ja "Jalgrattataltsutajates". Esimene suurem roll tuli 1964. aastal "Põrgupõhja uues Vanapaganas" Juulana.
Kui seltsimees Tasku, nagu teda jätkuvalt tänaval või bussis kutsutakse, mõni aasta tagasi teatrisõprade klubiga kohtus, sai ta tõelise üllatuse osaliseks: nimelt oli klubi tagasihoidliku näitleja kõik rollid kokku lugenud ja neid tuli kokku 70. Tööd jagub Leidal vahelduva eduga tänini – ta on teinud kaasa nii seriaalis "Brigaad 3" kui ka krimisarjas "Kelgukoerad". "Alles hiljuti helistati Taska stuudiost, et kas ma mingis lastefilmis oleks nõus väikese sutsu kaasa tegema," ütleb ta vaevumärgatava uhkusega. "Miks ma siis ei ole!"
Sõbrad kaovad kõrvalt
Vanaproua ütleb, et tervis on tal enam-vähem korras, kuigi mõni häda on ka küljes. "Kahjuks aga on paljud minu head kolleegid ja sõbrad juba surnud," jääb muidu igati optimistlik Leida korraks mõtlikuks. "Mõni aasta tagasi pidin ma käima kolmel-neljal matusel. Eks minuealistel ole see vist paratamatus. Mari Möldre ütles mulle kunagi, et ta tunneb ennast siin maailmas nii üksi, sest kõik tema kaasaegsed on läinud. Eks minagi tunnen ennast mingil määral üksikuna, kuigi mul on tütar ja tütretütar, kellel omakorda on kaks last. Lapselapselapsed käivad mul tihti külas."
Leida ütleb, et suurt juubelipidu ei tule. "Ma üleüldse ei armasta enda sünnipäevi tähistada. Ja üleüldse suured üritused, kus koos palju rahvast, ei huvita mind."
Kommentaarid