Kerli Kõiv: kõigile mu isiksustele on oma kostüüm (6)

Kerli Kõiv: mulle meeldivad vaid üle vindi keeratud asjad

Kerli riided on alati mingi tagamõttega: «Näiteks värvid kannavad energiat ja erinevaid vibratsioone, nii et miski pole juhuslik. Kõik mu lavakostüümid on äärmiselt ebamugavad, sest mulle meeldivad vaid väga üle vindi keeratud asjad.»

Esinemisriiete tarvis on Kerlil eraldi kapp. «Sealt leiab inglisulgedest kleite, tõeliselt kreisisid latekskostüüme ja lastepoest ostetud beebiroosast tüllist seelikuid. Seal leidub kõike – kimonotest ja 20sentimeetriste kontsadega kingadest kuni suvalisest karnevalipoest leitud hullumeelsete parukateni välja,» loetleb ta.

Kerli Kõiv disainib oma kostüümid ja teeb ehted peaaegu alati ise. «Vahel, kui on mõni tõeliselt suur sündmus, teostab mu ideed Glaza – Moskvast pärit geniaalne kostüümikunstnik.»

Väline külg on Kerlile ülioluline, kusjuures tähtsaks ei pea ta mitte kena väljanägemist, vaid pigem sõnumi edastamist riiete ja visuaalse poole abil. «Mulle tundubki, et kõik mu raha läheb jälle kohe tagasi enda projektide peale. Ma kogu aeg mõtlen, mis ehteid ja nikerdusi oleks vaja jälle juurde teha,» räägib ta.

Uhkeima kostüümina nimetab Kerli 10meetrist kleiti, mille Glaza talle «Scream Awards’iks» disainis. «Ta kasutas palju Swarovski kristalle ja muid kalleid materjale. Tavaliselt oleks selline suur töö maksnud umbes 10 000 dollarit. Aga oleme vastastikku teineteise muusad, nii et selle kleidi tegi ta mulle tasuta, paludes katta vaid materjalikulud,» pajatab Kerli.

Praeguseks igapäevalemmikuks on neidisel 80kroonine valge kunstkarusnahast tagi. «Ma leian Elva kaltsupoodidest alati superlahedaid asju,» kiidab ta sealt viimasel korral hangitud kehakatet. Esinemisriideid kannab lauljatar muide ka argipäeval: «Mulle meeldib väga end välja minnes erisugustesse kostüümidesse riietada. Mul on oma erinevatele isiksustele isegi erinevad parukad ja erinevad nimed.»

Mari-Leen: olen ka ise kostüüme õmmelnud

«Tavaliselt konsulteerin stilistiga, vahel valin riided ise,» räägib Mari-Leen Kaselaan, kes peab valiku langetamisel oluliseks nii eripära, silmapaistvust, mugavust kui ka teemakohasust. «Paljud asjad lähevad pärast lava igapäevakasutusse, jäävad lihtsalt kapinurka seisma või annan kellelegi ära.» Suur osa riideid on ostetud, mõni

õmmelda lastud. Osa kostüüme on neiu õmmelnud ise. Hiigelsummade kulutamist riietusele ei pea ta mõistlikuks: «Selleks, et hea välja näha, ei ole vaja meeletult raha kulutada – on vaja vaid head nuppu ja stiilitaju.» Siiski ei pea

Mari-Leen hindade üle arvet ega tea, milline tema tualettidest enim raha on neelanud.

Maarja-Liis: põhiosa lavarõivastest hangin välismaalt

Maarja-Liis Ilus valib riietuse üldiselt ise. Kostüümivalikul arvestab ta ürituse pidulikkust. «Oluliseks pean eripära – ei soovi, et publiku seas võib olla keegi sama kostüümiga.»

Põhiosa rõivastest pärineb välismaalt. Kleite on Maarja korduvalt tellinud ka Eesti moeloojailt. «Põnev aeg oli «Tantsud tähtedega» saate ajal, kui igaks tantsuks oli vaja välja mõelda iseloomulik kleit,» arvab ta.

«Mina lavariietuselt kokku ei hoia, pigem näen seda tööalase investeeringuna,» arvab Maarja. «Vähemalt sama oluliseks kui riietust pean füüsilist vormi.»

Lauljatari hinnalisim esinemiskostüüm on Swarovski kristallidega kleit mulluseks Andrew Lloyd Webberi galaks, mille autor on Arne Niit. Lavariideid hoiab Maarja üldjuhul kodus, kuid liiga pikalt kappi seisma jäänud rõivad on ta ära andnud või viinud vanemate garaaži oma aega ootama.

Heidy Tamme: õppisin esinemisriiete värve valgustajatelt

Heidy Tamme sai oma riietumiskooli õhtust õhtusse suurtel lavadel esinedes.

Sage oli probleem valgustehnikutega: «Väga raske oli neile selgeks teha, et ärge pange mulle sinist peale, see võtab kõik ilusad värvid ära.» Valgustajailt õppis Tamme, milliste värvidega laval esineda, et valgus neid ära ei sööks. Kostüümivalikul tuli lähtuda ka repertuaarist: «Varietees pidi olema kõik väga elegantne ja särav.» Tantsuliste show’dega sobis samas vaid liikumist võimaldav rüü.

«Suurele lavale ei saa minna väikese kleidiga. Muidugi on ka proportsioonid tähtsad,» teab Tamme, kelle meelest on oluline tunda oma keha. «Ütleme, et mul on suur tagumik, ma pean selle ära peitma. Või vastupidi,» toob ta näiteid. Parukad, ehted, ripsmed, küüned – iga pisidetail on Tamme sõnul tähtis. Ta ei mõista, kuidas saab püünele astuda juhuslikus riietuses. Rõivaste pealt ta kokku ei hoia: «Igapäevases elus ma võib-olla natuke tingin, aga mitte laval. Mul ei ole ükski kostüüm odav olnud,» ütleb lauljatar. Hinnatõstjaiks on suled, litrid ja Swarovski kristallid. Kuna õmblejaile ei meeldi olemasolevaid kostüüme ümber teha, on tulnud järjest uusi tellida.

Mis on saanud Tamme säravatest varieteekostüümidest? «Need istuvad mul kapis edasi. Ei saa kuskile taaskasutusse ka anda, need on nii eksklusiivsed. Sõbrannale ka ei ütle, et võta ja kanna.» Tamme annaks iga kell oma kostüümid näitusele või muuseumi väljapanekuks, kui ainult oleks, kuhu.

Anne Veski: kostüüm olgu mugav ja mitte kallis

Anne Veski sõnul on moekunstnike panus tema lavavälimuse kujundamisel 70:30. Estraadirõivaste valimisel lähtub lauljatar sellest, et kostüüm ei tohi esinemist häirida: «See võib olla nii ilus kui tahes, aga kui segama hakkab, ei saa sellega tööd teha.»

Veski on lavarõivaid nii ostnud, õmmelda lasknud kui ka moekunstnikelt tellinud. Nende saatus on sõltunud funktsionaalsusest: «Kui riietus on ebamugav, siis see ongi sinnapaika jäänud ja rohkem pole seda selga pannud. See, mis on mugav, töötatakse nii läbi, et laguneb äragi.» Kindlad meeliskostüümid on kasutusel viimse võimaluseni – näiteks auväärses eas must lemmikseelik, mis on tänu ümberkohendamistele 15 aastat vastu pidanud. «Vahelduva eduga – teed väikseid täiendusi ja läheb aga jälle.»

Veski leiab, et esinemiskostüüm peab olema efektne väikeste kulutustega: «Niikuinii ühte ja sama kaua kanda ei saa.» Õigupoolest polevat keegi talle mingit hirmkallist pakkumist teinudki.