Inimesed
21. märts 2009, 00:00

Contra: 35. eluaastaks 5000 luuletust (1)

"Iga publiku jaoks on midagi mu loomingus olemas," ütleb homme 35. sünnipäeva tähistav Contra. Ametnikele Margus Konnulana tuntud riimisepp alustas rahvalaulikuna, on kasvanud professionaalseks poeediks ja kirjutanud umbes viis tuhat luuletust.

Kas vastab tõele, et sa oled tugev nagu karu?

Kas nüüd on mõteldud puhast füüsilist jõudu või vaimujõudu?

Kirjanike liidu juht Karl Martin Sinijärv rääkis, et kord võtnud sa Tallinnas kirjanike majas Mülleri Sassi selga ja vedanud bussi.

No, Mülleri Sassi ei ole eriti raske selga võtta, Mülleri Sass on tunduvalt kergem kui mu lambad.

Jaan Pehki või Sinijärvega seljas sa nii kaugele ei jõuaks.

Jah, kui ma oleks Sinijärve või Pehki tõstnud, siis see oleks tõsisem näitaja.

Kunagi ma pidin ka Mülleri viina ära jooma, et ta oleks Tallinna jõudmisel veel enam-vähemgi adekvaatne.

Pühendasid oma blogis pika artikli sellele, kuidas sa veebruaris ei tarvitanud tilkagi alkoholi.

Jah. Ma tulin sellega järjekordselt toime.

Miks selline ettevõtmine?

See on ühest küljest selline sportlik huvi ja teisest küljest vaheldus. Muide, kui sa püüad sellest iga kell kõrvale hoida, alles siis sa märkad, kui palju seda kuradi joomist tegelikult on.

Et kui oleks teinud statistikat, kui palju tasuta alkoholi – lisaks tollele, mis ise oleks poest ostnud – jäi veebruarikuu jooksul joomata, siis nigu peaks sellest kahju olema. Aga vaat ei ole kahju.

Hasartse loomuga poeet

Mis see vaheldus tähendab?

Vaheldus sellele, et on nigu norm, et kõikidel vastuvõttudel ja sünnipäevadel ja ma ei tea kus igal pool veel peaks nigu kõik aig vines olema.

See on ka nagu omaette reis. Inimesed tahavad reisida, et näha uusi teistmoodi maid. Mina reisida ei viitsi, ma reisin kohapeal, kogen näiteks, kui raske on veinilaudade vahelt läbi trügida, et saada kätte too veelaud saalis kõige pimedamas tagumises nurgas.

Kuidas sa pohmelli ravid?

On olukordi, kus ma ravin pohmelli hommikul esimese õllega, aga see ei ole väga valdav. Näituseks võib teha sporti – viimati ma käisin suusatamas. Täitsa mõnus, võtab korralikult higistama.

Sa oled üldse kuidagi sportlik: jooksed maratoni, sõidad rattaga, suusatad.

Aga miks ei peaks olema? Mis ma peaks selle asemel siis tegema?

Ma olen aru saanud, et sa luuletad üsna hasartselt.

Jaa, tuleb ette.

Mis kogustes või ühikutes sa oma luuletuste hulka rehkendad?

Sihukeses ühikus nagu palju. Ja ma arvan, et on umbes kaks paljut.

Kui seda üritada numbrite keeles väljendada...

Üks idee on teha kunagi suur luulekogu, aga ma praegu ei oska ütelda, paljud luuletused tahavad eraldi teemat. On sihukesi gruppe luuletusi, mis ei sobi tavalisse luulekogusse panna, mis ei sobi teistega kokku.

Ma olen teinud pannirooga niimoodi – kas siis eilsetest makaronidest või riisipudrust –, et kõigepealt riivid porgandeid panni peale, ja siis hakkad sinna järjest komponente lisama – mida parasjagu trehvab kapis olema.

Ja siis ma ükskord läksin nii hoogu, et lisasin ka mustasõstramoosi. See ei olnud just kõige parem neist variantidest.

Tuu mustasõstramoos ei sobinud sinna kuidagi. Ja on ka teatud gruppe luuletusi, mis ei sobi üldluulekogusse. Neid tuleb päris palju.

Näiteks spordiluulekogu ma andsin eraldi välja. Spordiluulega on juba too asi, et neid on umbes tuhat.

Kui suure osa moodustavad spordiluuletused sinu luuletuste koguarvust?

Ma pakun, et umbes viiendiku.

Kiidetud kui kakaokeetja

Sul on siis kokku umbes 5000 luuletust?

Peaks nagu olema jah, aga 20 aastat on kirjutanud kah.

Kuidas sul see luuletamine käib? On sul alati bloknoot ja pliiats taskus?

Põhimõtteliselt oleks see võib-olla vajalik küll. Aga ma olen suhtunud rahulikult, sellise filosoofiaga, et kui luuletus jääb kirja panemata ja läheb meelest ära, siis ta ei olnud väärt luuletus. Ja kui ta ikka on väärt luuletus, siis ta tuleb kunagi tagasi. Kas mul või kellelgi teisel.

Sa ei ole kramplikult enda seatud sõnades kinni? Loovikud sageli toimetamist või nõuandmist väga ei kannata.

Tuu toimetaja peaks väga häste motiviirima selle toimetamise, et ma oless tollega nõun. Väga hea näide on "Erisaate" laulude tegemine, seal on toimetamine päris suur ja seal käib päris kõva võitlemine. Kui mulle suudetakse ära põhjendada, et televaataja ei saa mu riimist või kalambuurist aru, siis ma lihtsalt jätan ta enda jaoks alale.

Mis sul peale luuletamise veel hästi välja tuleb?

Ma olen teinud väga palju häid kakaosid. Ühe oma maratonijooksuga olen ma ülimalt rahul ja ka teiste käest kiita saanud, isegi nii palju, et mulle ennustati – kui ma samas vaimus jätkan – aega kolme tunni kanti, millega Eestis on mõnel maratonil võimalik isegi esikolmikusse tulla.

Mida sa kakao sisse paned, et see nii hea saab?

Piima! Ei, ma panen piima sisse kakaod.

Mida sa sünnipäevalauale valmistad? Hakid rosolje või küpsetad kringli või teed laari puskarit?

Ma ei ole õppinud veel õlut või puskarit tegema. Tegelt – õllemeister oleks päris tore olla, aga kui ma selle kunagi ära õpin, siis ma ilmselt muud ei teegi enam, siis teen õlletehase. Aga ma ei tea, kas ma õpin. Kunagi ma mõtlesin ka, et oleks kasulik autojuhtimine ära õppida, aga nüüd ma olen käega löönud, kuidagi ei saa tolle laine peale.

Aga söökidest – äkki ma teen mingit putru, tatraputru. Üks aasta ma tegin hoolega kotlette, neid ma tegin mingi viis või kuus tundi ja söödi nad ära 15 minutiga.

Kas sa vahel vihane kah oled?

Muidugi olen.

Mille peale sa vihastad?

Kui mul ei õnnestu iseenesest mõistetavat asja inimesele kuidagi sõnadega selgeks teha. Ja kätega selgeks tegemist ma üldiselt ei kasuta.

Ma palusin sul rääkida selle intervjuu ajal eesti keeles, sest ma ei oskaks võru keelt kirja panna. Aga – mis keeles sa mõtled? Võru keeles? Või katsud lihtsalt imago pärast rohkem võru keeles rääkida?

Ma ei tea, mis keeles ma mõtlen, aga kõnelda meeldib mulle võru keeles ja kirjutan ma pigem eesti keeles.

Võru keele kirjapanek on kuidagi teistmoodi, imelik. Võru keele traditsioon on juba sihuke, et – igal külal oma keel. Ja need, kes on harjunud enda külas oma keelt kõnelema, need ei saa aru, mis esperantot või hiina keelt neile pakutakse, kui tahetakse luua ühtset võru kirjakeelt.

Muudab repertuaari

Kuidas sul eesti keelega lood on – kui sa peaks tegema etteütluse gümnaasiumi ortograafia peale?

Vähemalt sinnakanti tasemel ma peaks olema, et ma tean, kus kohas kahelda ja kasutada ÕSi. Ega ma koolis neid reegleid pähe tuupinud. Kuidagi iseendast tuli see kirjakeel ja õigekiri kätte.

Mis on sinu jaoks kirjutamise juures see mõnulemisehetk? Kas see, kui sa tunned, et ah-haa, selline riim tuli; see, kui sa kirjapandud teksti viimistled; või see, kui sa oma loomingut ette kannad?

Ettekande eesmärk on saada vastu mingi reaktsioon. Kui ikka reaktsiooni ei tule, siis ilmselt ka ei ole piisavalt hästi ette kantud. Aga eks alati tuleb kompida... ma võin küll panna paberile kirja luuletuste järjekorra, aga esinedes ma tavaliselt sellest kinni ei pea, mingi nihe on alati selle järgi, kuidas publik reageerib.

Sa võid teha käigult oma repertuaari ümber?

Jah, tuleb teha. Kui sa tunned, et publik ei tule eriti kaasa ja katsetad mõne teist sorti luuletusega, siis... ma arvan, et iga publiku jaoks on midagi mu loomingus olemas.

Alaväärsuskompleksi all sa ei kannata. Sinu blogi kannab nime Contra – Urvaste süda.

Eks see sihuke kalambuur ole. Kuigi ma alustasin juba keskkooli ajal enda nimetamist Urvaste kuningaks. Mida ma hoidsin päris pikalt üleval. Aga enam mind ei huvita kuningaks olemine. Nüüd ma olen ka poliitikat ligemalt näinud. See poliitika on üks jama kõik. Ja kõige hullem on olla selle juht. Ja kuningas ikkagi mingil määral poliitiline figuur on.

Arvutab rõõmuga peast

Kui palju on 35 korda 365?

Täpselt tahad või?

Jah.

(1988. aastal Võru rajooni koolinoorte matemaatikaolümpiaadi kinni pannud Contra alustab rehkendamist peast, mina paberil, lõpetame umbes samal ajal. – R. K.) 35 korda 365 on... võiks olla nigu... oi kui keeruline... 12 700, oi, mul läks natuke viltu, aga ega 12 805 ole? (54 sekundit.)

12 775.

No kurat! Ma praegust lassi natuke lõdvaks kah enne lõppu.

Kui sa nüüd liigaastad juurde arvutad, saad teada, mitu päeva sa sünnipäeval vanaks saad.

Aga kuiss mu lahenduskäik on... midagi sellest numbrirägastikust jäi..., kuidagi kadus järg käest ära tsipake. (Contra räägib tegelikult pikalt, kus tal täpselt rehkendus pisut sassi läks. – R. K.)

Muide, kuidas su naine sind kodus kutsub?

Margus.