Inimesed
21. märts 2009, 00:00

Ingrid Rüütel: «Contra alustas rahvalaulikuna.»

«Kui Contra alustas ja näiteks bussis sõites laulis oma laule, siis võis teda küll rahvalaulikuks nimetada. Aga siis hakkas ta ennast avaldama meedias ja kirjanduses. Rahvalaul levib suuliselt, üksnes trükiste vahendusel levimine ei ole rahvalaulule omane. Rahvalaulik võib kah vahel trükitud saada, aga kui see on tema põhiline tegevus, kui ta elab laulude kirjutamisest, on ta kutseline poeet. Iseasi on see, et ta laulud on väga päevakajalised nagu ka vanadel külalaulikutel ja et ta nüüdki sageli ise laulab neid.

Seega on Contra mingi piirinähtus, temas on midagi rahvalaulikust, aga ka midagi isetegevuslikust kirjamehest ja kutselisest poeedist. Piiride hägustumine ja erinevate kategooriate segunemine on tegelikult postmodernsele kultuurile väga omane. Seega võib öelda, et Contra esindab omal originaalsel moel tänapäeva piirideta kultuuri.»