"Me ei tohi presidendiballi menüüst rääkida!" (18)

"See oli tööõnnetus!" korrutas 2000. aastal presidendi kantselei toonane protokolliülem Piret Saluri Õhtulehe ajakirjanikule aasta varasema menüütutvustuse selgituseks. Toonasel, samuti kitsal ajal kutsuti ajakirjanikud enne vastuvõttu menüüd maitsma Palace’i hotelli. Pakuti näiteks vinnutatud loomaliha minisidruniga, lõhemarja hapukooretarrendis, minikorvikesi kreveti ja värske kurgi salatiga ning muud head-paremat. Järgmistel aastatel on aga kõik asjaosalised menüü kiivalt enda teada hoidnud. Ka juba kuuendat aastat vastuvõtul toidupoolise eest hoolitseva Carmen Cateringi tegevjuht Relika Tiik ütles, et ta ei saa ega tohi menüüst rääkida, kuna tellija on selle keelanud.

Tiik mainis vaid, et kuna president on käskinud kulutada eelmise aasta vastuvõtuga võrreldes vähem, siis kajastub sääst ka menüüs: "Kõik on lihtsam, nii toorained kui valmistamisviis. Teine märksõna, millest lähtutakse, on eestimaisus. Kõik on ikka head kodused Eesti toidud, hanemaksa ei pakuta," valgustas Tiik.

Säästuks juuksekarva lõhki ei aeta

Presidendi kantselei avalike suhete talituse juhataja Kaidi Aher põhjendas menüüga salatsemist sellega, et muidu poleks vastuvõtule tulijail ju mingit üllatust.

Menüü ühe koostaja, Saka Cliff Hotel & Spa peakoka Riho Leppiku arvates ei saa öelda, et hirmsasti säästetaks, ent toitudega ei priisata ka: "Kalamarja, hanemaksa ja muid selliseid hirmkalleid asju ilmselgelt ei kasutata, aga muidugi puhtalt sardelli peale pole ka üle mindud." Kui aga on valida mingi eksootilise ja mitu korda rohkem maksva puuvilja või porgandi vahel, siis valitakse viimane, lisas Leppik. "Eesmärk on, et oleks hea, odav ja maitsev!" Kalleim tooraine laual on tema sõnul liha. Missugune, jättis kokk taas saladuseks, öeldes vaid, et ikka Eestist.

Labaseid viinereid tiku otsas pole

Leppiku sõnul propageerib vastuvõtt eesti kööki, ent see ei tähendavat, et laualt leiab kama, mulgikapsast ja körti, vaid tänapäevale kohandatud vanu eesti toite.

Kuna aastapäeva tähistatakse igal aastal ise linnas, on pakutav seotud ka vastavale paigale iseloomulikumate roogadega. Seekord lisas Leppik menüüsse Ida-Virumaa sugemeid. Mis on Ida-Virumaa köögile iseloomulik? "Kala kindlasti, enim levinud on Narva silmud. Peipsi poole pealt sibul, omal ajal oli arvestatav osa ka juustul," valgustas kokk.

Säästuteema toob silme ette tiku otsa aetud viinerid. "Ei, sellist asja meil kindlasti ei ole. Nii labaseid asju me nüüd küll ei tee!" prahvatas teine menüü koostaja, Saka Cliff Hotel & Spa vanemkokk Margus Meder. Temagi esindab Ida-Virumaad, ja sellele paigale iseloomulikele toitudele, mis Leppik üles luges, lisas ta veel hapukurgi.

Veidi avameelsem oli kolmas menüükoostaja, restorani Ribe peakokk Jevgeni Jermoškin , kes lähtub toite välja mõeldes Harjumaale omastest roogadest ja kinnitab, et tema paneb vastuvõtul lauale kitseliha ja Tallinna kilud. Kitseliha ongi koka sõnul kalleim tooraine, mida tema kasutab. Poest seda ei saa, ainult jahimeestelt.