"Naise organismile on mitmikute kandmine aga mitu korda suurem koormus," tuletab Elite erakliiniku naistearst Andrei Sõritsa meelde. Ka on mitmikute puhul alati suurem risk, et lapsed sünnivad enneaegsena ja on eakaaslastest põduramad.
Sõritsa nendib, et kunstlikul teel viljastatud kaheksike sündimine võib tekitada ülemaailmset furoori, kuid õige asi see pole. "Tuleb mõelda, mis neist lastest tulevikus saab, kas nad on ikka täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Seda, mis tähendab haige lapse ravimine terve elu, teavad ainult need, kellel on haige laps kodus," põhjendab ta oma arvamust.
Eestis ei luba kunstliku viljastamise seadus Tartu ülikooli naistekliiniku direktori, naistearst Aivar Ehrenbergi sõnul naisele siirata rohkem kui kolm embrüot. Kui siiratud embrüotest hakkab arenema üle kolme, on Ehrenbergi sõnul võimalik nii-öelda ülemäärased embrüod hävitada. "See tähendab, et osa surmatakse, osa jätkavad kasvamist – teatud tingimustel ei kujuta ühe või mitme loote surm mitmikraseduse korral ellujääjatele ohtu, sest seda juhtub ka ilma arstliku vahelesekkumiseta," räägib ta. Siiski viljeletakse sellist lähenemist peamiselt maades, kus siiratavate embrüote arvu ei piirata.
Ning kindel on ka see, et elu mitmikutega on mitu korda keerulisem. "Loodus peab nendele vanematele vist andma ka mitu korda rohkem kannatlikkust, optimismi ja rõõmu," tähendab Kuressaare haigla vastutav ämmaemand Helgi Tammur.
Kommentaarid