TÜRANNOSAURUSED: Vasakult: Ravaline T., Vana Kabi Ise ja Türannosaurus Rex. Autoriks Simson von Seakyl, kelle analoogseid taieseid on ka Kumus.Foto: Tairo Lutter
Inimesed
16. jaanuar 2009, 00:00

"Siin ei saa rääkida räigest pornograafiast!" (11)

"Kui selle näituse puhul rääkida räigest pornograafiast, peaks mõtlema Khajuraho templikompleksile Indias," vihjab näitleja ja lavastaja Toomas Suuman aastatuhandevanustele meie mõistes sügavalt pornograafilistele stseenidele, kui on Õhtulehe palvel näitusele "Elu 69" peale teinud esimese tiiru.

Näitusel on kõrvuti Eesti kunsti klassikasse kuuluvate Tõnis Vindi ja Ado Lille, aga ka Lembit Sarapuu töödega eksponeeritud näiteks Raul Rajangu installatsioon, mida kõige vabameelsemgi mõtleja saab vaevalt erootiliseks tituleerida.

"Khajuraho templikompleksi figuure ja stseene käib kohalik rahvas koos lastega vaatamas, et siis koos rõõmsalt naerda ja ka palvetada, sest kuultuuri kontekst on absoluutselt teine," ütleb Rakvere Teatri näitleja ja lavastaja Toomas Suuman.

"Kuigi oleme abikaasaga vanemat tütart juba püüdnud harida, et tal ei tekiks neid jäledaid pingeid, mis olid minu nooruses, pole ma päris kindel, kas ma ikka võtaks näitusele kaasa oma väiksed lapsed, kellest üks on kolmene ja teine saab viieseks."

Samas Suuman ei usu, et ta täiskasvanud lapsed end näitusel puudutatuna tunneksid – mõne pildi ees nad pigem naeraksid rõõmsalt.

Kui selle näituse eesmärgiks on, et seda käiksid vaatamas ka lapsed, siis kuhu tõmmata piir, küsib Suuman retooriliselt. "Mina seda piiri tõmmata ei oska ja selleks on riigil omad komisjonid, kus istuvad koos eksperdid ja spetsialistid, kes siis nii erootika, pornograafia kui ka lastekaitse seisukohast peaksid ütlema, kas vanusepiirang on 14 või 16."

Suuman rõhutab veel kord, et ta ei ole ekspert ning saab üldistust teha vaid oma parema äratundmise järgi. "Teemad käsitlevad kõige sügavamat ja ürgsemat sundi, mida inimeseks olemine instinkti tasandil endas kätkeb. Samas ei taandaks ma seda ainult instinktiks. Teinekord on ta ikka ütlemata kaunis, kui kaks keha ühel hetkel ja ühes kindlas punktis kokku saavad. Mis veel ilusamat sellest võiks olla!" õhkab Suuman.

"Seda on läbi aegade ja erinevates kultuurides nimetatud kokkupuuteks jumalusega. Miks siis mitte selle ilu ja puhtuse ja sära poole püüelda. Aga kahtlemata on sellel olemas ka oma varjukülg. Ja miks me sellest peaks vaikima," ei mõista Suuman, kuigi ka tema jaoks on näitusel lääguseni räigeid objekte.

Lõpetuseks tuletab Suuman meelde, et alati on kõige lihtsam midagi ära keelata. "Paneme kinni, teeme näo, et pole olnud ja siis lähme koju, kustutame tule ära, tõmbame teki üle pea ja hästi häbelikult... Tule taevas appi, võib-olla ei peaks alati ka niimoodi käituma."