Inimesed

Dirigent Tiia-Ester Loitme: "Koorijuhtimine on ju nii lihtne!" (20)

Jaanus Kulli, 12. jaanuar 2009, 00:00
AASTA MUUSIK: Ligi 20 aastat peadirigendina Ellerheina ees seisnud ja nüüd aasta muusiku tiitli pälvinud Tiia-Ester Loitme ähvardab koorijuhi ameti siiski varsti maha panna. Foto: Mati Hiis
"Vehid lihtsalt kätega õhus. Ja eks see koor jääb lõpuks ka vait, kui laul otsa saab," tutvustab Tiia-Ester Loitme dirigenditöö metoodikat. Eile anti legendaarsele koorijuhile Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis kätte auhind "Aasta muusik 2008".

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Loitme aasta muusikuks pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Eesti parima tütarlastekoori Ellerhein juhtimisel.

Pidulikul tseremoonial esines ka Ellerhein Loitme juhatusel ning kontserdist tegid ülekande Vikerraadio ja Klassikaraadio.

Teie tegevust on hinnatud väga erinevate ja väga auväärsete tiitlitega. Leidub teis jõudu ja motivatsiooni veelgi kõrgemate ja kaugemate eesmärkide poole rühkida?

Aga miks ma peaks kuskile veel kaugemale ja kõrgemale rühkima. Olen juba 75aastane. Kuigi... miks mitte ka kõrgemale ja kaugemale? Näiteks siis, kui ma muutun pilveks.

Eile hommikul ETV saates "Tähelaev" ütlesite, et teis ei ole koorijuhi hinge. Mida te selle all mõtlesite?

Seda, et enne kui mind Siberisse viidi, pidi minust saama pianist. Aga Siber ja seitse aastat, mil ma ei saanud enam klaverit harjutada, oli liiga pikk aeg, et mängimine käe sisse tagasi saada. Siis pakuti mulle võimalust saada muusikateoreetikuks, aga südames ma tundsin, et see ei ole minu ala. Et ma teeks pigem midagi praktilist.

Ja nii ma koorijuhtimise juurde jõudsingi. See on ju nii lihtne. Vehid lihtsalt kätega õhus. Ja eks see koor jääb lõpuks ka vait, kui laul otsa saab.

Kas Ellerhein on teie elu suurim armastus?

Üks on armastus mehe vastu, teine laste vastu, kolmas on armastus koolitöö vastu, neljas mu kallite õdede vastu. Neid armastusi ei saa ju üheks armastuseks kokku siduda. Aga armastus on muidugi tore asi. Ilma armastuseta siin maailmas elada... on väga keeruline.

Kas teil muusikast mõnikord kõrini ei saa?

Kõrini? Ju ma siis teen midagi muud. Näiteks magan. Ja kõrini saab ka siis, kui hakkan raadios midagi kuulama ja öeldakse, et nüüd mängime muusikat. Aga ei juttugi sellest, et mida mängitakse ja kelle teost. Ja see, kelle muusika järgnevalt kõlama hakkab, keerab selle peale hauas ringi.

Tont võtaks, ma tahan ikka teada, mida ma kuulan.

Kui tihti on neid hetki, kui te mõtlete, et jätaks selle Ellerheina kus see ja teine?

Aga ma ju jätangi. Ma ei ole ju selle koori külge laulatatud.

Loodetavasti mitte niipea?

Ma arvan, et loodetavasti niipea. Või kui ma ära suren. Ega siis 90aastaselt ei saa enam koori ees seista.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee