DOKUFILMI PEATEGELANE: «Pole parata – niisuguste asjadega tuleb ennast kursis hoida,» tunnistab Margus Lepa, et vaatas eelmisel nädalal esilinastunud filmi «Radikaal». «Aga üldiselt mulle ei meeldi ennast vaadata peeglist ega ekraanilt.» Foto: Teet Malsroos
Inimesed
12. jaanuar 2009, 00:00

Margus Lepa filmist "Radikaal": "See ei olnud portree, see oli... šarž!" (39)

Eelmisel nädalal esilinastunud Rain Tolgi ja Andres Maimiku filmis “Radikaal” näeb: kuidas Lepa õpetab püstolit laskma. Kuidas Lepa töökohas Nõmme Raadios on terve rida pudeleid, mille etikettidel toretsevad haakristid ja Hitleri-pildid. Kuidas Lepa analüüsib raadioeetris Austria paremäärmuslaste liidri Jörg Haideri hukkumisega lõppenud autoõnnetuse omapära. Kuidas Lepa vahendusel on riigikogulane Peeter Kreitzberg sattunud poseerima skinheadina tuntud luuletaja raamatu ja filmi autorite hinnangul natsisümboolikale vihjava T-särgiga.

Kuidas nõustute portreega, mille film "Radikaal" teist maalis?

See ei olnud portree, see oli... šarž. Siit tekib ka küsimus teose žanrimääratluse kohta. Seos dokumentalistikaga on hapravõitu, kuid võimaldab pärandada järeltulevatele põlvedele teatava informatsiooni, mida võidakse ka faktideks pidama hakata. Samal põhimõttel on meie arusaamised ajaloosündmustest paika pannud eelkõige Nõukogude filmikunst.

Mismoodi sujus teie koostöö filmigrupiga?

Nagu tänapäeval ikka – tatsutakse ilma igasuguse eeltööta sisse ja arvatakse, et nüüd mees kukub meie eest tööd tegema.

Kunagi tormas samamoodi Nõmme Raadiosse sisse Heimar Lenk "Ekskursiooniga", aga arvestatavalt jõulisemalt ja bravuursemalt. Ka tema sai ausad vastused ja... eetrisse see ei jõudnudki.

Antud loos soovitasin ma autoritel korduvalt pisut eeltööd teha ja mõista, et ma teen raadios tööd, mitte tsirkust. Kogu teostusprotsess kestis vast aasta või umbes nii. Materjali salvestati nähtuga umbes suhtes 25:1, aga lõppvarianti valiti suhteliselt seosetud lausekillud.

Oletan ka, et Peeter Kreitzberg andis vastuse hoopis teisele küsimusele, kui meie filmi vaadates kuulsime. Kui otsida internetist materjali, mille alusel filmi tootmiseks raha küsiti, siis tulemusega võrreldes on asi nagu öö ja päev.

Mis asjaoludel sattus Peeter Kreitzberg poseerima luulekoguga, mille autorit on tema eelmise raamatu eest kohtulikult karistatud?

Härra Kreitzberg ei poseerinud, ta osales pisukese hariva sõnavõtuga Nõmme Raadio päeval, kus muu hulgas esitleti ka (kirjastuse Matrix üllitatud) Tauno Rahnu isamaalist luulekogu "88 luuletust", mille ilmumise puhul otsustasime Tartu Luuleklubile ja kõigile esinejatele temaatilised särgid ning esitletavad raamatud kinkida.

Seda, et härra Tolk kabalistikaga tegeleb ning numbrite ja värvide seotust ideoloogiatega otsib, ma ei teadnud. (Filmi üks autoreid Rain Tolk tõlgendab linateoses luulekogu pealkirja kui hüüdu: "Heil Hitler!" Tähestiku kaheksas täht on H ja numbrit 88 tarvitatavat natsliku tervitusena. – R.K.)

Mis puutub luulekogu autori kohtulikku karistatusse, siis siit nimekirjast leiaksime ka nobelistide nimesid, kelle sära sellest ei tuhmu.

Mis teid seob Tauno Rahnuga, keda on ajakirjanduses tituleeritud Tartu skinheadide üheks ninameheks?

Raadiosse sai kunagi tehtud järjejutt skinheadidest. Vahepaladeks leidsime heade inimeste abiga mõned rahvuslikud luuleread, mille oli kirja pannud Tauno Rahnu. Isiklikke mittevaralisi autoriõigusi austava inimesena võtsin Tauno Rahnuga kontakti, et paluda tema luba luuletuste esitamiseks raadios. Need saated on Nõmme Raadio koduleheküljel kuulatavad.

Muide, Tauno Rahnu näikse olevat ainuke luuletaja, kes on meie taasiseseisvumise ajal viljelnud jõuliselt patriootilist ja halavaba luulet. Teos on hea, soovitan kõigile.

Filmist "Radikaal" jääb mulje, et Hitleri-Saksamaa ideoloogia – või vähemalt sümboolika – pole teile võõras.

Hitleri-Saksamaa sümboolikat tunneb või on tänu selle pidevale eksponeerimisele ja sellest tuletatud nimetustega silditamisele tunda saanud tõenäoliselt kogu tsiviliseeritud maailm.

Mis puutub ideoloogiasse, siis olen selekteerinud välja tänapäevase osa Hitleri teesidest, millega ta 1933. aastal võimule tuli ning mille aktuaalsust on kinnitanud ka auväärne Igor Gräzin Nõmme Raadio otse-eetris.

Olen lugenud sisse Leon Degrelle’i mälestused toonasest majandustegevusest, millel on õpetlik väärtus praegugi. Aga miks? Eks ikka selleks, et algallikatest teadmisi koguda ning mitte piirduda varjude vaatlemisega koopa seinal.

Samamoodi olen läbi töötanud Eesti Vabariigi põhiseaduse, piibli ja koraani; Marxi, Aristotelese ja Konfutsiuse õpetused; Euroopa Liidu alusdokumendid, "Karupoeg Puhhi" ja palju muud. Ehk on nende seas veel midagi, mida ma poleks tohtinud lugeda ja seeläbi oma mõtlemist avardada?

Mis töödega te peale Nõmme Raadio veel seotud olete?

Juhu-.

Millal te kandideerite riigikokku?

Enne peab munema, küll siis kaagutatakse.