AINO PERVIK: „Tänapäeval on kohutavalt ebapopulaarne tunnistada, et sa oled kunagi oma lapsele vitsa andnud.“
Foto: Tairo LutterIntervjuu ilmus esmakordselt 3. jaanuaril 2009. Õhtuleht taasavaldab loo Aino Perviku 90. sünnipäeva puhul.
ÕL ARHIIV | PALJU ÕNNE! Aino Pervik, kippari tütretütar (1)
Ma lugesin ühest teie intervjuust, et teil on kolleegidega kombeks aeg-ajalt kokku saada ja teed juua.
Jah, aga see ei toimu uue aasta esimestel päevadel.
Aga Ellen Niiduga on niiviisi, et varem, kui tal olid veel lapsed väikesed ja mul olid ka lapsed väikesed, siis... neil oli rõdul alati väga ilus jõulupuu, elektriküünaldega, ja kui uus aasta oli kätte jõudnud, siis me hõikasime ühelt rõdult teisele: „Head uut aastat!“ Üle Kirjanike Maja hoovi – me elame küll mõlemad neljandal korrusel, aga hoov on küllaltki suur.
Küllap said paljud nende pühade ajal endale kingiks emma-kumma teie poja raamatu. Kumb teile suurema lugemiselamuse pakkus, kas „Vend“ või „Musta pori näkku“?
Oi, mõlemad... Nad on nii erinevad ju – nad on taotluse poolest erinevad, aine poolest erinevad, stiili poolest erinevad. Ja pojad on kah erinevad. Mõlemad pakkusid ühteviisi lugemiselamust.
Tuntuim, tundub, on praegu „Musta pori näkku“...
Jah, selle pärast, et ta võib-olla haarab laiemaid lugejatemasse kaasa.
Mis teid kõige enam selle raamatu juures üllatas?
Kommentaarid