Seade võib päästa miljoneid elusid ja tuksub peaaegu nagu ehtne süda. Löökide kiirust ja vereringet kontrollivad elektron-andurid.
Euroopa kosmose- ja kaitseuuringute keskuse rahastatava firma Carmat loodud südant esitleti äsja Pariisis.
Firma juht Patrick Coulombier kinnitab, et põhimõtteliselt töötab lennuk ja inimkeha ühtmoodi – samad andurid, mis mõõdavad lennukis või satelliidil õhurõhku ja lennukõrgust, on kasutusel ka tehissüdames.
Kui patsient vajab rohkem verd, suudab elektronaju südame töörütmi silmapilk muuta. Just see võime eristabki uut kunstsüdant vanematest – need ei suutnud veel ise oma tööd sättida.
Uusim tehissüda on ehtsa südame sarnasem ka selle poolest, et selles töötab kaks pumpa varasema ühe asemel.
Siiani on tehissüdant katsetatud ainult loomade peal ja praegu ootavad teadlased ametnike heakskiitu, et alustada esimesi kliinilisi teste. Inimese tähtsaima organi tehisvariant on tehtud looduslikest materjalidest, kasutatud on näiteks polümeere ja sea kudet, mida kunstsüdame valmistamiseks on pruugitud varemgi.
Esimese hooga tahetakse uut südant pakkuda neile, keda on tabanud südamerabandus või kelle süda on seiskunud, kuid tulevikus võib selle saada ka kergema vaevusega patsient.
Südamehaigused tapavad igal aastal 17 miljonit inimest. Aastal 2006 tehti ainuüksi USAs 2200 südamesiirdamist. Prantslaste kunstsüda hakkab maksma üle 2,3 miljoni krooni.
Kommentaarid (0)