Inimesed

Milliseid elutarkusi õpetas Hardi Tiidus tütrele Mariale? (25)

Allar Viivik, 8. november 2008, 00:00
"Huvitav numbrimaagia: isa sündis aastal 1918 ja mina 1981, minu sünnikuupäev on 2. aprill, isal 8. november ja minu poja Aksli sünnipäev on 28. november," räägib Maria Tiidus, kes töötab Kunstiakadeemias ja on praegu emapuhkusel. Ta tunnistab, et teda teatakse siiani just isa järgi. Kui ta ütleb oma nime, päritakse tihti: kas te olete kuidagi Hardiga sugulane?

62aastase Hardi Tiiduse ja temast 24 aastat noorema Margi tutvumise taga on omaaegse Kungla hotelli restoran, kus telemees 1980ndate algul lõunastada ja napsi võtta armastas. Seal käis ka toona Mainoris raamatupidajana töötanud Margi. "Isa märkas teda, kirjutas luuletusi ja pani neid emale laua äärele. Tegelikult oli emale Hardi juba aastaid sümpatiseerinud. Nüüd ei küsinud armastus aastatest," räägib Maria.

Esimesed mälestused isast ulatuvad tütrel aastatesse 1984–1985. Lasteaias väike Maria ei käinud, sest telemees oli siis juba pensionär. "Isal oli vaba graafik, mis andis talle hea võimaluse minuga kogu oma aeg veeta. Kui raadios olid "Mnemoturniirid", siis olin alati kaasas. Istusin stuudios laua all ja hoidsin isa jalast kinni," meenutab Maria.

Ka kõikvõimalikel muudel mälumängudel oli Maria platsis. Isa küsis ja kommenteeris, tütar jagas vastustepabereid.

Lugemagi õpetas Maria isa. "Lihtsalt ma istusin ta kõrval ning jälgisin lugemist. Vaatasin siis pilte ja uurisin, mis täht üks või teine on. Ja oligi paari päevaga lugemine selge," kirjeldab ta.

Koolis sai Mariaga algul parasjagu nalja. Tavaliselt käisid lastel koolis vastas vanemad. Kui temale tuli vastu 70aastane Hardi, küsisid lapsed, kes ta on su vanaisa. Maria vastas kangekaelselt, et ei, isa on. "Siis jäi kaasõpilastel suu lahti ja uuriti, kui vana ta siis on," itsitab Maria. Hardi kuulas vestlust pealt ja ütles: "Nimetagi mind vanaisaks!" Aga tütar ajas sõrad vastu ja kuulutas: olengi uhke, et mul on selline tore ja tark isa!

Kas isa suur tarkus ja lugemus hämmastasid tütart? "Tegelikult ajas see mind aeg-ajalt kooli ajal ikka väga marru. Mulle tundus, et peaks olema tegelikult lihtne: isa aitab kõik kodused tööd ära teha," tunnistab Maria. Aga oli vastupidi: isa ütles, et sõnaraamat või teatmeteos on riiulis ja vaata ise.

"Ta ütles alati, et aja oma joont. Ära lase ennast mõjutada!" meenutab Maria põhilist, mida isa õpetas. Samuti andis ta kaasa mõnusa suhtlemisoskuse, visaduse, tagasihoidlikkuse ja aususe.

Ühte asja ei suutnud Tiidus siiski oma tütrele õpetada, sest see on päritav. "Absoluutne kuulmine ja muusikaline mälu. Kuulis näiteks raadiost mõne meloodia või hümni, siis mängis kohe korra või kaks klaveril maha," mäletab Maria.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee