Anne Veski: "Olen ka Anne Beltšikov olnud." (1)

Ühes intervjuus olete öelnud, et märkasite oma tulevast meest esmakordselt tänu efektsele mustale nahkpalitule.

Mäletan seda pilti tõesti väga selgelt, kui ta sellises palitus kohtamisele tuli. Siis oli nõukogude aeg, mitte igal mehel polnud niisugust. Töötasime siis mõlemad hotelli Olümpia varietees – mina lauljana, Benno administraatorina. Sel õhtul oli kelnerite konkurss. Benno istus žüriis, mina laulsin. Tundsin, et mingi tüüp ei saa minu pealt silmi ära. Üks ühine tuttav tutvustas meid ja kuu aja pärast juba abiellusime.

Teile on tähtis, mis on mehel seljas ja milline on tema auto?

Vastupidi, kuigi välised asjad näitavad mingil määral, mis inimesega tegemist ja mida ta võib endale lubada. Kui ta võib endale lubada kalleid asju, on ta järelikult töökas ja usaldusväärne.

Vene veri Bennos puudub

Kuidas te aru saite, et just Benno on mees kogu eluks?

Olen Kalade tähtkujust ja Kaladel on arenenud intuitsioon. Benno sisendas mulle kindluse ja kaitstuse tunnet. Armastan mehi, kes oskavad midagi teha ega suudaks elada mehega, kes ei saa naelagi seina löödud. Aga Benno on väga usaldusväärne igas mõttes – ta on juba sünnilt perekeskne, austab pereväärtusi ja hoiab neid. Ta on ka enamiku kodutöödest enda peale võtnud. Köögiski tegutseb tema (teeb muide väga hästi süüa). Koristamine on ainus asi, mille olen enda kanda võtnud.

Sellest tõrget ei tekkinud, et mees on venelane?

Ta ei ole venelane.

Aga kes siis?

No kuidas öelda... Ema on tal eestlane, isa juut. Minu äi on Eestis väga lugupeetud inimene, juba üle 90, aga töötab Tallinna sünagoogis endiselt rabi abina.

Mehe perekonnanime te siiski ei võtnud?

Kui abiellusime, lõi Bennos välja mehelik uhkus ja ta ütles, et võiksin ikka tema perekonnanime võtta. Olingi siis pool aastat Anne Beltšikov.

Aga Anne Veski oli selleks ajaks juba üsna tuntud nimi. Kord saabusin öösel ühe Nõukogude Liidu linna hotelli ja portjee ütles: "Ma ei tea mingeid Beltšikove. Me ootame siin lauljatar Anne Veskit." Äärepealt oleksime tänavale jäänud. Pärast kahte-kolme sellist juhtumit ütles Benno ise: "Kõik! Aitab! Võta oma perekonnanimi tagasi!"

Ühiseid lapsi pole

Mõlemale oli see teine abielu?

Jah. Mina olin oma esimese abielu lahutanud pärast kolmeaastast kooselu. Suuri pulmi me ei teinudki, kuigi ma pole põhimõtteliselt suurte pulmade vastu. Registreerisime vaikselt Pärnus (Benno isegi maksis registreerijale, et keegi sel ajal segama tulla ei saaks) ja sõitsime kohe pulmareisile.

Teil mõlemal oli varasemast abielust tütar?

Jah, minul Kerli ja Bennol Brigitta. Benno tütar kasvas üles tema esimese naise juures, Kerli – nagu artistidel tavaliselt ikka – põhiliselt vanaemaga.

Kuidas Benno ja Kerli läbi saavad?

Alguses, nagu ikka, mitte eriti hästi. Ma pole küll kunagi Kerlit sundinud, et ta Bennot isaks nimetaks, tal on alati oma isa olnud. Aga aastatega on nad teineteist armastama õppinud. Nüüd on meie mõlema tütred juba täiskasvanud ja me saame kõik omavahel hästi läbi.

Vabandage intiimse küsimuse pärast, aga miks teil Bennoga ühiseid lapsi pole?

Nüüd võin juba ehk öelda, et mul on sellest isegi kahju. Aga teate, esimesed kümme aastat möödusid suure populaarsuse harjal nii välkkiirelt! Kui abiellusime, oli Kerli kolmene ja mulle ei tulnud pähegi veel ühte last sünnitada. Kui meil poleks lapsi olnud, läinuks ehk teisiti.

Kas armumisaegsed roosad prillid pärast 27aastast kooselu tuhmunud ei ole?

Ei, ehkki aeg-ajalt tülitseme nagu kõik paarid. Sellise ajaga armastus muutub, aga tean kindlalt, et Benno ei vea mind kunagi alt.

Nüüd on aeg nurgad maha lihvinud?

Võib ka nii öelda. Benno on äkiline – kui midagi kohe välja ei tule, siis on kõik, temale polevat rohkem midagi vaja. Mina olen tasakaalukam, võin pikka aega kannatlikult eesmärgi poole liikuda ja selle lõpuks ikkagi kätte saada.